Kooliekskursioonil ei vastuta lastega juhtuva eest keegi

08.06.2004
Möödunud nädalal jooksis klassiekskursioonil olnud Torgu põhikooli 11-aastane õpilane Harjumaal koolibussi eest sõiduteele ning jäi auto alla. Praegu haiglas lamava tüdruku ema esitas prokuratuurile avalduse, et välja selgitada, kes oli õnnetuses süüdi.

Ehkki kooliekskursioonidel on kohustuslik mitme täiskasvanu järelevalve laste üle, ei ole õnnetusi siiski võimalik täielikult ära hoida. Seetõttu ei ole ka õige vastutavatele õpetajatele juhtunu pärast süüd panna, leiavad nii koolijuhid kui ka politseinikud.

Haridusameti avalike suhete juht Rainer Rannala kinnitas, et ühtegi vastavat õigusakti kooliekskursioonide järelevalve kohta ei ole. Küll aga on olemas haridusministri ringkiri, mis saadeti 1999. aasta suvel pärast Aegna saarel juhtunut, kus kooliekskursioonil olnud lapsed viskasid lõkkesse mürsu, plahvatuse tagajärjel hukkus üks laps ja sai vigastada kuus last. Sellele kirjale tuginedes koolid enamasti oma ekskursioone korraldavadki, saates lastega kaasa vastava arvu täiskasvanuid. Lisaks soovitatakse enne väljasõitu lastele rääkida liiklus-ohutusest, loodus- ja tervishoiureeglitest jms.


Rannala sõnul on väljasõidul juhtunud õnnetusi raske kellegi konkreetse süüks panna: “Kui täiskasvanu on enne ekskursiooni selgitanud ohtusid, mis võivad sõidul ette tulla, siis on järelevalvaja õigesti käitunud,” rõhutas Rannala. “Ega ole ju mõeldav, et iga lapse kõrval valvaks üks täiskasvanu.”

Reaalkooli klassiekskursioonidele läheb kaasa vähemalt kaks õpetajat. Sõidu lubamise üle otsustab ja sõitjate nimekirja kinnitab direktor, laste instrueerimise pool on aga klassijuhataja ülesanne.

Reaalkooli direktor Gunnar Polma ütles, et õnneks pole nende koolis ekskursioonide ajal midagi hullemat juhtunud. “Aga ega me pole selle eest kaitstud,” leidis ta samas. “Väiksemad lapsed alluvad rohkem õpetajale, neil pole oma tahtmisi, aga samas peab neil silm rohkem peal olema ja õnnetusi võib alati juhtuda.
Puberteedieas kanduvad aga lastele juba üle ühiskonna probleemid, nagu alkohol ja narkootikumid, eks nendega peab võitlema iga kool,” märkis Polma.

Kunstigümnaasiumis on reegliks, et iga 10 lapse kohta läheb kaasa üks täiskasvanu pluss suure grupi peale veel üks õpetaja. Direktor Märt Sultsi kogemused on näidanud, et pärast juhtunut otsitakse alati süüdlast: “Lõppkokkuvõttes direktor vastutab,” leidis ta. “Kogemused ja juhised, kuidas mingis olukorras käituda, tulevad kodust ja koolist kahepeale kokku.”

Sults ei pidanud aga võimalikuks kehtestada klassiekskursioonide puhuks mingeid rangeid reegleid. “Kui kõik on hästi, kõik sõbralikud, siis ei juhtu midagi. Aga kui on emotsionaalselt midagi valesti, on suurem tõenäosus, et keegi kuskile kaob või teele jookseb...” Seetõttu pidas Sults üheks õpetaja ülesandeks hoida üleval sõbralikku suhtlemist ja probleemid kiiresti ära klaarida.

Põhja politseiprefektuuri liiklustalituse konstaabel Liina Soodla seevastu leidis, et noortele antud liikluskasvatus on kohati väga kesine. “Lastevanematel puudub ohutunne, 4–5-aastasi lastakse üksi mänguväljakule ja kui siis midagi juhtub, imestatakse, et laps on ju kogu aeg kodutänavas üksi mänginud,” rääkis Soodla. Mõned koolid on tema sõnul väga tublid ja kutsuvad sageli politseinikke tunde andma, teised aga vähem. Teiseks on konstaablile silma jäänud, et lapsed sõidavad nii palju ainult autoga, et ei oskagi jalakäijana liikluses käituda. “Kui me küsime, et mis te teete, kui fooris süttib roheline tuli, hõikavad kõik: sõidame! Mitte mingit paremale ega vasakule vaatamist ja siis üle tee minemist, nemad kõik juba sõidavad,” imestas Soodla.

Ekskursioonidel soovitas politseinik kindlasti lapsi vedavale bussile vastava märgistuse panna. Metsapeatusteks tuleks otsida rahulikum metsaäärne tee või bensiinijaam. “Isegi kui lapsed teoorias teavad, et teele ei tohi joosta, siis tegelikkuses on ikka nii, et üks jookseb ees ja teised järel,” tõdes Soodla.

Väljavõte haridusminister Tõnis Lukase ringkirjast 14.06.1999

Igaks ekskursiooniks, õppekäiguks või matkaks määrab kooli direktor vastutava isiku. I-VI klassi õpilasi saadavad täiskasvanud arvestusega üks täiskasvanu iga 10 õpilase kohta ja VII-IX klassi õpilasi üks täiskasvanu iga 15 õpilase kohta. Gümnaasiumiõpilaste täiskasvanud saatjate arvu määrab kool olenevalt marsruudist ja sihtkohast. Direktor vastutab, et kõik ekskursioonist, õppekäigust või matkast osavõtjad oleks instrueeritud.

Õpetaja (klassijuhataja), kes on määratud ekskursiooni, õppekäigu või matka juhiks, viib läbi õpilaste ohutustehnilise instrueerimise, kusjuures peab silmas ohutegureid, mis tulenevad konkreetsest marsruudist, sihtkohast, aastaajast, õpilaste vanusest.

Enne ekskursioonile, õppekäigule ja matkale minemist kõneldakse õpilastega liiklusohutusest, loodus- ja tervishoiureeglitest, sanitaarnõuetest, ohutusnõuetest lõkke tegemisel, ujumisel. Tuletatakse meelde kõige elementaarsemad esmaabi andmise võtted. Oluline on, et peale instrueerimist teadvustaks iga õpilane oma vastutuse.


Postimees


Uudiste arhiiv