Res Publica püüab leida hävingust uut eduvõtit

«Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks,» lohutas Res Publica üks esirahastajaid Olari Taal europarlamendi ukse taha jäänud ja valimistel hävitavalt lüüa saanud parteikaaslasi, kui nad eile parlamendifraktsiooni koosolekule kogunesid.

«Murrame läbi!» loosungiga valimiskampaaniasse kihutanud peaministripartei osa liikmeid oli Riigikogu kolmanda korruse fraktsioonitoas nagu matusemeeleolus. Teine osa arvas, et midagi hullu pole juhtunud. «Paneme edasi!» arvasid mõned, aga nemad sunniti vaikima.

Möödunud aasta märtsis parlamendivalimistel Riigikogus üllatuslikult 28 kohta võtnud Res Publica seisab pärast europarlamendi-lauspõrumist teelahkmel: kas jätkata populismi kolmikhüpetega või teha pööre mõistuse poole.

Nii sõnastas valiku tuntud respublikaan, kui eilehommikune koosolek oli lõppenud.

Väljasõit rohelisse

Res Publica lubas hoolivust, aga välja on tulnud käredad käsud, noomib erakonda selle esimene esimees Rein Taagepera.

Res Publica lubas sõbralikumat poliitilist stiili, ja andis tigeda näoga läbimurdmiskampaania; lubas tsentrismi ja andis lausparempoolsust, kirjutab Taagepera tänase Postimehe arvamusküljel.

Noored respublikaanid, tuntud hüüdnime «Äraostmatud» all, keda Taagepera nimetab robespjäärideks, võinuks kujuneda järgmise põlve riigimeesteks, ent edu tuli liiga kiiresti ja nad libisesid odavaiks parteipoliitikuiks...

Robespjäärid loevad oma mentori sõnu täna bussis, kui Res Publica parlamendifraktsioon sõidab rohelisse, Salmistu randa Riigikogu aastat lõpetama. Ei mingit pidutsemist, tuleb vihane arutelu, ennustas üks neist.

Üllatus, aga nii arutavad ka europarlamendi valimiste suurvõitjad, kolm kohta kuuest noppinud sotsiaaldemokraadid.

Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves võitis loosungiga «Mõistus maksab» üle

76 000 hääle ning viis koos endaga Euroopa Parlamenti ka Marianne Mikko ja Andres Tarandi, kellele loovutas koha partei esimees Ivari Padar. Aga mis on selle võidu hind?

«Seda me arutamegi. Tööd tuleb edasi teha. Mõistusega. Ei lähe me kedagi murdma,» rääkis Padar eile õhtul kiirustades ja lühilausetega. Ta oli tulnud korraks välja sotside sisenõupidamiselt.

Vapilooma otsingud

Ilves kui erakonna vapimees läheb Euroopasse, Eestist ära. Järgmisel sügisel on kohalikud valimised. Kes sümboliseerib siis sotsiaaldemokraatide mõistust, see on küsimus.

«Küll uued vapiloomad tulevad,» rahustas Padar. Aga nimesid ei osanud ta öelda.

Valimiskaotajate reas on ka Rahvaliit. «Kaitse Eesti krooni» oli nende loosung, aga see ei töötanud. «Meil on pehmem olla, kukkusime Res Publica peale,» lõõpis üks Rahvaliidu tipptegijatest eile parlamendi puhvetis.

Peaminister Juhan Parts lubas respublikaanidele europarlamendis kolme kohta, Rahvaliit lootis ühte.

«Kaotus, kahtlemata,» noogutas rahvaliitlaste parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Männik. «Aga juhtivale erakonnale oli see häving.»

Rahvaliidu esimees Villu Reiljan sõitis eile hommikul oma ministrikabinetist keskkonnaministeeriumis Riigikogusse, et erakonnakaaslasi julgustada. «Sotsidel on ka täna parlamendis kuus kohta, nii nagu eilegi. Midagi pole muutunud,» ütles Reiljan.

Reformierakond arvab teisiti. Nemad said ainsa valitsusliidu parteina europarlamenti ühe koha.

See võit – Res Publica ja Rahvaliidu kaotuse taustal – annab neile võimaluse ennast senisest rohkem koalitsioonis kehtestada ning eeldada partneritelt kompromisse.

Esimesena võib see juhtuda juba juunis-juulis maavanemate määramisel, kus mõjukaid maakondi püüavad enda kontrolli alla haarata kõik kolm valitsuserakonda.

«Reform on kogu aeg väga iseteadvalt käitunud,» tunnistas üks Res Publica võtmepoliitik. «Maavanematega saab hakkama, tuleb vaid väike kähmlus, kuid tõeliselt valus aeg saabub sügisel järgmise aasta riigieelarve arutamise ajal.»

Res Publica peakorteris mõeldakse aeg-ajalt stsenaariumile, et just siis võib praegune võimuliit käriseda, respublikaanid lükatakse keskerakondlaste kõrvale opositsiooni ning valitsuse teevad Reformierakond, Rahvaliit, Isamaaliit, Mõõdukad ja keskparteist lahkunud kaheksa sotsiaalliberaali.

«Kirju valitsus? Seda küll. Aga Res Publica ja Keskerakonna ühisopositsioon on absoluutselt koostöövõimetu,» kommenteeris üks praegune koalitsioonipoliitik nn suurt võimuliitu.

Europarlamendi valimiste suurhävingust aeglaselt toibuvad respublikaanid on juba leppinud, et neil tuleb pärast 13. juunit teha valitsuskaaslastele mõned järeleandmised.

Millised, seda nad veel ei tea.


Postimees