Venelased kulutavad pika Eestis viibimise tõttu suure rahasumma
Üldteada on fakt, et enamik Vene turiste ei koonerda. Ka Eestis kulutavad nad helde käega, aidates turgutada siinset majandust. Mõned neist olevat koguni leidnud, et Tallinki laevadel on liiga vähe luksuskajuteid.
Näiteks teeb Tallink rahakate turistide leidmiseks praegu Peterburis jõulist reklaamikampaaniat. Ettevõtte investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul suunati esimeses etapis laevaliini promomiseks Peterburi miljon eurot ehk üle 15 miljoni krooni.
“Ausalt öeldes ootasin Tallinkilt enamat. Need reisid on rohkem soomlastele mõeldud,” ütles Peterburi reisibüroo Lensey tegevjuht Andrei Volkov. Venelastele sobiks tema sõnul variant, kus üks ots tehakse laeva ja teine bussiga.
Võidu ameeriklastega
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonijuhi Edith Kiilmaa sõnul kulutavad Eestis viibivad Vene turistid päevas vähem kui teistest suurema osatähtsusega riikidest pärit turistid – viimase nelja aasta keskmisena 723 krooni.
Kuid kui arvestada, et Vene turist viibib Eestis suhteliselt pikalt, kulutab ta kokkuvõttes rohkem kui enamik Lääne-Euroopa ja Põhjamaade turiste – ligi 8000 krooni.
“Näiteks ostudele läheb neil üle poole Eestis kulutatud rahast, kusjuures ostusumma poolest jäävad nad alla vaid Põhja-Ameerikast pärit turistidele,” selgitas Kiilmaa.
Tulenevalt reisi pikast kestusest ja reisijate suurest hulgast on Venemaalt pärit külastajad Eestis tehtud kogukulutuste poolest Soomest saabunute järel teisel kohal.
Kiilmaa sõnul on Venemaa üks EAS-i turismiarenduskeskuse strateegilistest sihtturgudest.
“Venemaalt saabunud on soomlaste ja lätlaste järel kolmandal kohal, moodustades 9 protsenti väliskülastajatest Eestis,” nentis Kiilmaa. 2003. aastal saabus idaturiste 296 000 ehk 5 protsenti rohkem kui aasta varem.
Kasvutrend tulemas
Tallink pani oma laeva Fantaasia Helsingi–Tallinna–Peterburi liinil käima varakevadel. Kui esialgu oli laevaga Eestisse sõitvate venelaste arv tagasihoidlikum, siis nüüd näitab siia sõitvate idaturistide hulk kasvutrendi. Samas moodustab Peterburist laevale astujate hulk kõigist reisijatest vaid kümnendiku.
Mägi arvas, et idanaabrite oodatust tagasihoidlikuma siia-sõidu taga on viisaprobleemid. “Peamine põhjus on Eesti viisade väljastamine Peterburis,” sõnas Mägi.
Üldiselt näitab idanaabrite huvi Eestisse sõitmise vastu Mägi sõnul kasvutrendi. “Laevaga reisimine pole Venemaal seni eriti populaarne olnud, kuid huvi selle vastu hakkab kasvama,” tõdes Mägi.
EAS-i hinnang on samas, et tõenäoliselt viisaküsimused turistide arvu oluliselt ei mõjuta, kuna inimesed kasutavad enamasti viisataotlemiseks reisifirmade teenuseid, kes reeglina kõikide muudatustega kursis on. “Ei usu, et ka individuaalturistid hätta jäävad,” arvas Kiilmaa.
Turistide arv kasvas aastaga 18 protsenti
EAS Turismiarenduskeskuse teatel majutati 2003. aastal Eesti majutusettevõtetes 37 000 Vene turisti, mis on 18 protsenti enam kui aasta varem.
EAS-i kommunikatsioonijuhi Edith Kiilmaa sõnul ööbis 5 protsenti majutatutest sanatooriumides.
“Majutatud Venemaa turistide arv kasvas põhiliselt vaid Tallinna majutusettevõtetes. Seejuures majutatud Venemaa turistide arv kasvas vaid väljaspool suvehooaega, suvekuudel aga vähenes,”selgitas Kiilmaa.
2002. aastaga võrreldes suurenes kolmandiku ehk ligi 1700 inimese võrra aastavahetuseks Tallinna sõitnud venemaalaste arv: detsembris majutatud moodustasid 21 protsenti kogu 2003. aasta jooksul majutatud Vene turistidest.
Detsembris majutati umbes 7000 venemaalast ehk peaaegu sama palju kui kolmel suvekuul kokku.
EPL
Näiteks teeb Tallink rahakate turistide leidmiseks praegu Peterburis jõulist reklaamikampaaniat. Ettevõtte investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul suunati esimeses etapis laevaliini promomiseks Peterburi miljon eurot ehk üle 15 miljoni krooni.
“Ausalt öeldes ootasin Tallinkilt enamat. Need reisid on rohkem soomlastele mõeldud,” ütles Peterburi reisibüroo Lensey tegevjuht Andrei Volkov. Venelastele sobiks tema sõnul variant, kus üks ots tehakse laeva ja teine bussiga.
Võidu ameeriklastega
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonijuhi Edith Kiilmaa sõnul kulutavad Eestis viibivad Vene turistid päevas vähem kui teistest suurema osatähtsusega riikidest pärit turistid – viimase nelja aasta keskmisena 723 krooni.
Kuid kui arvestada, et Vene turist viibib Eestis suhteliselt pikalt, kulutab ta kokkuvõttes rohkem kui enamik Lääne-Euroopa ja Põhjamaade turiste – ligi 8000 krooni.
“Näiteks ostudele läheb neil üle poole Eestis kulutatud rahast, kusjuures ostusumma poolest jäävad nad alla vaid Põhja-Ameerikast pärit turistidele,” selgitas Kiilmaa.
Tulenevalt reisi pikast kestusest ja reisijate suurest hulgast on Venemaalt pärit külastajad Eestis tehtud kogukulutuste poolest Soomest saabunute järel teisel kohal.
Kiilmaa sõnul on Venemaa üks EAS-i turismiarenduskeskuse strateegilistest sihtturgudest.
“Venemaalt saabunud on soomlaste ja lätlaste järel kolmandal kohal, moodustades 9 protsenti väliskülastajatest Eestis,” nentis Kiilmaa. 2003. aastal saabus idaturiste 296 000 ehk 5 protsenti rohkem kui aasta varem.
Kasvutrend tulemas
Tallink pani oma laeva Fantaasia Helsingi–Tallinna–Peterburi liinil käima varakevadel. Kui esialgu oli laevaga Eestisse sõitvate venelaste arv tagasihoidlikum, siis nüüd näitab siia sõitvate idaturistide hulk kasvutrendi. Samas moodustab Peterburist laevale astujate hulk kõigist reisijatest vaid kümnendiku.
Mägi arvas, et idanaabrite oodatust tagasihoidlikuma siia-sõidu taga on viisaprobleemid. “Peamine põhjus on Eesti viisade väljastamine Peterburis,” sõnas Mägi.
Üldiselt näitab idanaabrite huvi Eestisse sõitmise vastu Mägi sõnul kasvutrendi. “Laevaga reisimine pole Venemaal seni eriti populaarne olnud, kuid huvi selle vastu hakkab kasvama,” tõdes Mägi.
EAS-i hinnang on samas, et tõenäoliselt viisaküsimused turistide arvu oluliselt ei mõjuta, kuna inimesed kasutavad enamasti viisataotlemiseks reisifirmade teenuseid, kes reeglina kõikide muudatustega kursis on. “Ei usu, et ka individuaalturistid hätta jäävad,” arvas Kiilmaa.
Turistide arv kasvas aastaga 18 protsenti
EAS Turismiarenduskeskuse teatel majutati 2003. aastal Eesti majutusettevõtetes 37 000 Vene turisti, mis on 18 protsenti enam kui aasta varem.
EAS-i kommunikatsioonijuhi Edith Kiilmaa sõnul ööbis 5 protsenti majutatutest sanatooriumides.
“Majutatud Venemaa turistide arv kasvas põhiliselt vaid Tallinna majutusettevõtetes. Seejuures majutatud Venemaa turistide arv kasvas vaid väljaspool suvehooaega, suvekuudel aga vähenes,”selgitas Kiilmaa.
2002. aastaga võrreldes suurenes kolmandiku ehk ligi 1700 inimese võrra aastavahetuseks Tallinna sõitnud venemaalaste arv: detsembris majutatud moodustasid 21 protsenti kogu 2003. aasta jooksul majutatud Vene turistidest.
Detsembris majutati umbes 7000 venemaalast ehk peaaegu sama palju kui kolmel suvekuul kokku.
EPL
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
I was recommended by Ms Marily Adamson from Kohtla Nomme to book room with you. (22.02.2024)
Oleksin huvitatud, kas teil on naeltega naiste talvesaapaid nr.42 (10.02.2024)
I have two concerns about the service I received at the Tartu store of Norman Optika. First, I picked frames with a... (31.08.2023)