Riigikontrolör Mihkel Oviir sarjab Eesti viletsat tee-ehitust

Autojuhte raputavate ja masinaid lõhkuvate viletsate maanteede pärast tuleb süüdistada halba ehituskvaliteeti ning raha tuuldeloopimist, leidis riigikontrolör Mihkel Oviir.

Iga päev autoga tööasju ajav Oviir ei süüdista tee-ehitajaid enda sõiduelamuste põhjal, vaid riigikontrollis hiljuti valminud auditis, mis annab Eesti tee-ehitusele hävitava hinnangu.
«Auk augus kinni, pikad raputavad jooned risti üle tee, enne oma loomulikku aega purunevad autoosad – see on igapäevaelu Eesti teedel,» kirjutas Oviir Postimehele. «Samamoodi jätkates lagunevad õige varsti ka juba remonditud teed. Lisaks on kahtlus, et needki teed on liiga kallilt ja seadust rikkudes tehtud.»

Sellise kokkuvõtte tegi Oviir, olles saanud oma alluvatelt hinnangu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning maanteeametis koostatud teede remondiprojektidele, ehitajate leidmiseks korraldanud hangetele ning aruannetele tee-ehituste rahastamisest alates 2001. aastast.

Tänavu on tee-ehituseks kavandatud 1,8 miljardit krooni, seda nii riigieelarvest kui ka välislaenudest. Suurest rahanumbrist hoolimata ehitatakse meil Oviiri hinnangul viletsaid teid.

Praod tulevad kiiresti

Oviir selgitas, et maanteeamet on seadnud eesmärgiks parandada teid võimalikult paljude kilomeetrite ulatuses, kuid on jätnud tagaplaanile uuendatavate teede kvaliteedi.

Õigusaktide järgi peetakse kvaliteetseks teed, mis kestab 15 aastat. «Kahjuks tekivad ekspertide hinnangul mõnel äsja remonditud teelõigul esimesed praod juba kolme-nelja aasta pärast,» märkis Oviir.

Teiseks viitas riigikontrolör mõne aja eest Soomet vapustanud skandaalile, kus tee-ehitusfirmad omavahelise kokkumänguga riigile «külma tegid». Sarnast keelatud kokkulepet kahtlustab ta ka Eesti puhul.

Nimelt esitasid Eestis neli suuremat ehitusfirmat 2003. aastal ühise pakkumise järjekordsele tee-ehituse hankekonkursile ja võitsid.

Ehitaja eitab praaki

Oviir viitas, et nelikust moodustunud nn konsortsium küsis tööde eest lõpuks rohkem raha, kui riik oli plaaninud anda, riivates ka vaba konkurentsi.

Via Baltical ning paljudel teistel tee-ehitustel peatöövõtja olnud AS Teede REV-2 juhatuse esimehe Peeter Vilipuu hinnangul ei tule aga Eestis mingit teeskandaali, sest nn kartellikokkulepet pole, nagu ka praaki.

Villipuu sõnul oli Oviiri osutatud ühispakkumise põhjus lihtsalt selles, et tegemist oli rahvusvahelise hankega ning ükski kohalik firma poleks seal oma väiksema käibe pärast eraldi osaleda saanudki. Küll aga oli lubatud ühispakkumine.

Euroopa abiprogrammi ISPA fondist saadud sadade miljonite abiga ehitati toona uut teekatet kogu Via Baltical.

Teekonarustest ja pragudest rääkides ütles Vilipuu, et paljud tuttavad on temalt sünnipäevadelgi käest kinni võtnud ning küsinud: «Kuule Peeter, miks on selle teega ikka nii halvasti?»

Auklike ning lainetavate teedega on lugu Vilipuu sõnul seepärast nii, et Eestil tuleb rahanappuse tõttu otsustada, kas katta võimalikult palju teed sileda õhema asfaldikihiga või teha lühike jupp, aga põhjalikult.

Vilipuu lisas, et pealegi pole ka paksema asfaldikihi puhul kindel, kas see ikka 15 aastat püsib. Ta märkis, et meil on veel teid, mis seisavad omal ajal hobustega veetud muldkehal.

Riigikontrolli auditiga seoses on löögi alla sattunud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Minister Meelis Atonen möönis eile, et teede kvaliteet on tõsine probleem, kuid praeguses olukorras tuleb teha valik ja teid keskmiselt korras hoida, et seal sõita saaks.

«Mingil hetkel pole teedesse piisavalt investeeritud,» lisas Atonen. «Kui suudame oma vana võla teede ees kunagi tasuda, siis saab ka kauem kestvatele teedele mõelda. Selleks kulub ehk 5–10 aastat.»


Postimees