Sõjakad kajakad vallutavad vanalinna

Mitukümmend vanalinna elanikku kaebavad sõjakate kajakate üle, kes reostavad ümbrust ega lase oma kisaga korralikult magada.

Kesklinna valitsus ei pea kajakate suurt hulka probleemiks, vaid hindab lindude kohalolu merelinnale igati kohaseks.

Vanalinnas Pikal tänaval elava Jüri Randva (75) akna all on kodu leidnud kaks kajakapesakonda.

“Kaklevad seal siis inimeste, kasside ja üksteisega. Ohtlikud on nad ka haudumisperioodil või siis, kui pojad juba koorunud, siis tulevad nad ka lausa möödakäijatele kallale,” kirjeldas Randva.

Kurje linde järjest rohkem

Kesklinna valitsuse linnakeskkonna juhataja Malle Pahapilli sõnul on sel kevadel tulnud ainult üks kaebus rahurikkujatest lindude kohta.

“Edastasime selle vanalinna kinnisvarahooldusele, kuid sealt vastati, et kuna kaebusi rohkem ei ole, siis praegu samme ette ei võeta,” lubas Pahapill.



“Samuti ei ole kajakaid üldse nii palju kui räägitakse. Mina ise käin iga päev mööda vanalinna ja ei ole linde kedagi häirimas näinud,” märkis Pahapill.

Randva sellega nõus ei ole. “Tegelikult on neid pesasid igal pool, korstnate otsas, katuseäärtes ning nende arv kogu aeg kasvab. Vastupidiselt linnaosa- valitsuse kinnitustele,” märkis Randva.

Mees on lindude peletamiseks ehitanud tühjadest õllepurkidest erilise kolisemismasina.

“Kahjuks see neid ei häiri, kisavad ikka edasi, teinekord kui mõni suure hooga plekk-katusele maandub, käib selline põnts, nagu oleks siia lehm kukkunud,” nentis ta.

Randva on omal käel uurinud kajakate eluolu, ning avastanud, et hõbekajakate arv on viimase paarikümne aastaga viiekordistunud. Väikelinnud jäävad kajakate pärast toiduta ja nende arv kahaneb.

“Kaasa toovad kajakad reostust ja hommikust kisa, ning aitavad kaasa haiguste levikule,” kinnitas Randva. Linnud hakkavad kisama juba hommikul kella 3-4 ajal ning segavad ümberkaudsete elanike und.

Kajakad teevad oma pesasid katustel asuvatesse orvadesse ja aukudesse. Pahapill soovitas kajakahirmus vanalinnaelanikel kõigepealt lindude võimalikud pesapaigad kinni toppida. Tema kinnitusel hoitakse kesklinnas prügikastide kaaned kinni, ja lindudel ei ole kusagilt toitu hankida.

Pesad jäävad lõhkumata

“Linnaosa vastas mu kaebusele tõepoolest, et kajakaid on vähemaks jäänud, linn korrastab oma prügimajandust ning linnud kaovad tänu sellele,” lausus Randva. “No kuhu nad siis kaovad, kui alalõpmata siin pesitsevad ja konteineritest ikka toitu leiavad?”

Randva hinnangul tuleks kajakapesad lõhkuda ja linnud ümber asustada.

“Tegin ettepaneku katused pesadest puhastada, teine võimalus oleks linnud kinni püüda ja toimetada nad sobivasse keskkonda, ütles Randva. Linnaosa suhtus tema sõnul ettepanekutesse tõrjuvalt. “Olen kogunud oma pöördumistele lausa allkirju, lisaks minule leidsid veel 20 ümberkaudset elanikku, et kajakad on neile probleem,” ütles Randva.

Pahapill kinnitas, et kajakapesi lähiajal lõhkuma ei hakata. “Olukorda me jälgime, kuid peame õigeks kõigepealt võimaluste likvideerimist ja alles siis pesade lõhkumist. Praegu seda viimast kindlasti ei tehta,” kinnitas Malle Pahapill.


Mati Kaal: kajakad on lendavad rotid

Loomaaia direktor Mati Kaal nentis, et kajakatega on probleeme ka loomaaias, ning nimetas kajakaid lendavateks rottideks.

“Nad söövad siin meie elukate toidu ära ja levitavad haigusi,” rääkis Kaal.

Mere poole nad enam ei vaatagi, saavad oma toidu prügikastidest, see on paraku inimtegevusega kaasnev nähtus, mitte ökoloogiline protsess, nentis Kaal.

“Ise olen näinud, kuidas kajakad prügikasti juures rotilaipa venitavad, võitluses toidu pärast olid nemad võitjaks jäänud,” rääkis Kaal. Loomaaias on katsetatud kajaka hädakisa salvestise ettemängimist, ning Kaalu hinnangul on linde seeläbi tunduvalt vähemaks jäänud. Vanalinna katustel saaks tema sõnul sama moodust kasutada.

Päästeametil erimeeskond kajakate rahustamiseks

Päästeametile hakkavad linlased sõjakate kajakate peale kaebama tavaliselt juuni algul, kui linnupojad kooruvad.
“Enne on linnas suur “põdrajooks” ja siis tuleb kohe kajakahäire,” kinnitas päästeameti pressiesindaja Kirill Teiter.

Mustamäel tegutseb Teiteri sõnul spetsiaalne meeskond, kes kajakahäire puhul välja sõidab. Kaetud näo ja kinnastatud ametnikud püüavad linnupojad võrguga kinni ja toimetavad kusagile mere äärde, kus nad lahti lastakse, kirjeldas Teiter kajakapüüdjate tegevust.

“Kui olukord nõuab, minnakse lindudele järgi ka tuletõrjeredeliga või pääsetakse neile ligi pööningutelt,” rääkis Teiter.

EPL