Festival on lubanud igal aastal tulla publiku ette uue žanriga. Ja vaatamata vahepealsetele raskustele on nüüd lõpuks kindel, et sel aastal saame oma vaatajaid üllatada koguni kahe uue žanriga. Glucki ooper “Orfeus ja Eurydice” on esimene barokk-ooper, mida festivali kavas esitatakse ja selle lavastuses teeb kaasa füüsiline teater Saksamaalt.

Füüsilise teatri kasutamine muusikateatris on uus sõna ja seda praktiseeritakse maailmas aina enam. Meil on see aga eriti põhjendatud, sest ühe tuntuima armastuslegendi “Orfeus ja Eurydice” tegevus toimub osaliselt teispoolsuses (läheb ju Orfeus Eurydicet surnute maailmast ära tooma). Ja nii kulgeb ka ooperi tegevus korraga kahel tasandil. Tavaliselt teoses kasutatavat balletitruppi meil ei ole(!) ja selle asemel liiguvad füüsilise teatri artistid. Lauljad tegutsevad reaalses maailmas – laval, aga nende alter egod füüsilise teatri artistide näol kasutavad kogu kloostriruumi. Nad kujutavad alateadvuse sfääri ja nagu alateadvusel, pole ka nende liikumisel piire. Saksa teatri Pan-Optikum artistid hakkavad lendama publiku peakohal, sisenema kloostri akendest jne. Midagi sarnast sai näha Kultuurikatla “Meeste laulude” etendustel. Pan-Optikum on spetsialiseerunud füüsilise teatri võtete kasutamisele nii klassika- kui modernsete lavastuste puhul. Ja tavaliselt lavastab Matthias Rettner nende etendused ise ning mängitakse neid vabas õhus – siis on võimalikud veekardinad, suured liikuvad rattad ja muu selline.

Teater Pan-Optikum on tihe külaline maailma juhtivatel festivalidel. Meie puhul teevad nad koostööd Rootsi-Saksa-Eesti trupiga. Nimelt tuleb teose peategelane, Orfeuse osatäitja, tunnustatud barokklauljast kontratenor Mikael Bellini Rootsist, lavastaja Georg Rootering Saksamaalt ja ülejäänud trupp on Eestist (naispeaosas Helen Lokuta, Amorina poiss-sopran Heldur Harry Põlda, dirigent Andres Mustonen, koor Voces Musicales ja laiendatud projektorkester põhineb Tallinna Kammerorkestril).

“Orfeus ja Eurydice” tuleb meie ette mitte ainult efektse lavastuse, vaid ka olulise sõnumiga. See on maailma literatuuris üks väheseid tõsiseid oopereid, mis lõpeb hästi. Leian, et tänases päevas on hea tulla vaataja ette teosega, mille sõnumiks on, et vaatamata vigadele ja saatuselöökidele on võimalik leida saatuselt halastust ning sõna otseses mõttes “tulla põrgust välja”.

Lavastus saab teoks tänu EAS-i ja Tallinn 2011 toetusele.

BIRGITTA FESTIVAL – TIPPHETKED TALLINNA KULTUURISUVES!

http://www.birgitta.ee