Alates 29. maist saab Kadrioru kunstimuuseumis taas tutvuda Madalmaade kunsti püsiväljapanekuga, mida eksponeeriti vahepeal ligi aasta jooksul Sinebrychoffi kunstimuuseumis Helsingis. Väljapanekut tutvustatakse linnarahvale laupäeval, 29. mail: ekskursioonid toimuvad kell 12.30 (eesti keeles) ja kell 14.00 (vene keeles). Osalemine muuseumipiletiga.

Taasavatud väljapanek sisaldab lisaks kodupublikule tuntud teostele ka mitmeid töid, mida eksponeeritakse esmakordselt. Uus väljapanek läheneb teostele teise nurga alt: ekspositsiooni varasem kronoloogiline ülesehitus on asendunud temaatilisega (maastik, olustik jne). Lisaks Madalmaade kuldajastu (17. sajandi) kunstile toob see publikuni ka 18. ja 19. sajandist pärit töid, andes nii parema ülevaate Madalmaade kunsti erinevatest suundumustest ja ajaloost.

Väljapanekusse on lisandunud mitmeid uusi töid, näiteks 17. sajandi ajaloomaalija Leonaert Brameri tumedale kiltkivi-plaadile maalitud dramaatiline ööstseen „Kristuse vahistamine” (1626–1628) ja selle aasta jaanuaris Välisministeeriumi poolt muuseumile kingitud Govert Dirksz Camphuyseni maal „Kana pesal” (1645–1650), mis asus enne Eesti saatkonnas Moskvas.

Madalmaade – tänase Hollandi ja Belgia – kuldajastu kunstile lisaks on üles seatud ka eraldi väljapanek hilisematest kuldajast inspireeritud maalidest: nende hulgas on näiteid nimekate 17.–18. sajandi Saksa kunstnike originaal-loomingust, aga ka 19. sajandi teisel poolel maalitud kuulsate kunstiteoste koopiaid. Neist kõige intrigeerivam on kaua aega üheks Rembrandti geniaalsemaks maaliks peetud ja Dresdeni galeriis aukohal olnud maali „Kullavaagija” heatasemeline koopia, mille maalis 1870. aastatel Eestist pärit Amalie Henrietta Alexandrine von Wistinghausen.

Väljapaneku koostas Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel, kes on ka aasta lõpus ilmuva Madalmaade kunsti kollektsiooni kataloogi koostaja. Näituse kujundas Mari Kurismaa.