Kumu kunstimuuseumi 3. korruse B-tiivas on alates 11. juunist avatud näitus „Neoimpressionismi jälgedes. Mägi ja Finch”. Värvist rõkkav väljapanek pakub üllatusi ja võrdlusainet: eksponeeritud on nii rahvusvaheliste maalikuulsuste (Paul Signac, Henri-Edmond Cross, Maurice Denis, Maximilian Luce, Paul Sérusier, Louis Valtat, Verner Thomé) kui ka kodumaiste maalijate (Konrad Mägi, Villem Ormisson, Herbert Lukk, Konstantin Süvalo) teoseid.

Kõiki neid kunstnikke seob kiindumus värvitäppi, igatsus värviharmoonia ja tasakaalustatud pildipinna järele. 19. sajandi impressionistid olid vabastanud värvi ja leidnud võimaluse spontaanse maalimisviisi abil jäädvustada põgusat ja mööduvat. Sajandi lõpul esile kerkinud noored kunstnikud eesotsas Georges Seurat ja Paul Signaciga püüdsid eelkäijate kogemusele toetudes loodusmuljeid korrastada, kasutades seejuures uusimaid nägemise ja optika vallas tehtud teaduslikke uurimusi. Usuti, et pildi emotsionaalne sisu on väljendatav värvi, tooni ja joone rangelt mõõdetud suhte abil. Lõuend asendas neoimpressionistide loomingus silma võrkkesta, millel värvilaigukesed nägemismuljeks vormiti. Neoimpressionistide peamine tööriist – värvipunkt – inspireeris mõisted puäntillism (point – pr k punkt) ja divisionism (diviser – pr k jaotama).

Erinevate kunstnike ja täppimismaneeride kõrvutuses avaneb näitusel ka Eesti neoimpressionismi lugu, mis kõneleb nii tõsisest tööst pildiharmoonia saavutamise nimel kui ka värvitäpi dekoratiivse kasutamise võimalustest, nii eeskujude järgmisest kui ka nende loovast tõlgendamisest.

Üks näituse sõlmpunkte on Konrad Mägi (1878–1925) ja inglise päritolu belgia-soome kunstniku Alfred William Finchi (1854–1930) loominguline kohtumine. Pärast 1906. aasta meeleolukat Ahvenamaa suve siirdus Mägi sügisel aastaks Helsingisse, lootuses end Ateneumi kunstikoolis täiendada ja Pariisi sõiduks raha teenida. 1897. aastal Soome saabunud Ateneumi kunstikooli õppejõud Willy Finch oli aga 1890. aastail olnud üks Georges Seurat’ kunstisüsteemi põhimõttekindlamaid järgijaid. Finch oli seega esimene, kelle loomingu kaudu võis Mägi uue kunstisuunaga tutvuda. Aastail 1908–1915 valminud teoste võrdlemine Finchi, aga ka prantsuse kunstnike teostega annab võimaluse vaimustuda Mägi loominguliste otsingute sihikindlusest, originaalsusest ja erakordsest värvitajust.

Näituse pressipildid leiate kunstimuuseumi digitaalarhiivist

Näitus on valminud koostöös Atenumi kunstimuuseumi, Turu kunstimuuseumi, Amos Andersoni kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Viljandi Muuseumi, Eesti Ajalooarhiivi ja mitmete erakollektsionääridega.

Näituse kaasandena ilmub ajaleht, mis on saadaval näitusesaalis.

Näituse kuraator on Tiina Abel, kuraatori abi Liisa Kaljula, näituse ja ajalehe kujundaja Inga Heamägi.

Näitus jääb avatuks 12. septembrini 2010.