19. juunil tähistab Haapsalu kuurordi 185. sünnipäeva. Esimene mudaravila rajati Haapsallu juba aastal 1825. Haapsalu kuurordipidustustel jutustatakse teatrikeeles lugusid kuurordi sünnist ja arengust ning avatakse skulptuure. Haapsalu Promenaadil taasavab oma uksed Kuursaal, aimu hakkab saama uuenenud Promenaadist.

Haapsalu kuurordipidustused algavad austusavaldusega möödanikule – kell 15 teeb Tõnis Padu tutvustusringkäigu vanal surnuaial. Kell 17 on aga aeg seada sammud Promenaadile. Jaak Soansi skulptuuri avamine juhatab sisse kuurordielust jutustava etenduse „Jäljed Promenaadil“, mida suve jooksul saab näha veel paar korda.

Aidi Valliku ajalooline fantaasiamäng Aivo Paljasmaa lavastuses räägib Haapsalu kuurordi sünnist ja arengust. Päeva jooksul saab teada nii mõndagi põnevat - kuidas Tšaikovski vennaga jalutades avastas „Luikede järve“ või kuidas Vene hümn Eestiga seotud on.

Etenduse eri kohtades toimuvad vaatused näitavad doktor Hunniust talunaistega muda sonkimas ja avastamas, miks vanad kalurid oma liigeseid soojas mudas leotasid. Näha saab krahv De la Gardie unistusi uhkest kuurordist ning Vene tsaari rahu ja vaikuse otsinguid. Jutustatakse sellest, kuidas Tšaikovski luikede järve avastab ja linnapea Alveri elutöö ohtu satub. Osades saab näha Jüri Aarmat, Ago-Endrik Kerget ja veel 50 osalist. Kaastegevad on puhkpilliorkester Haapsalu, Haapsalu Meeskoor, võimlemiskool Kirke, tantsurühm West ja folklooriansambel Bõliina.

Kui etendus on fantaasiamäng, siis ajaloolise tõe avavad Jüri Kuuskemaa ja Tõnis Padu. Peale etendust saab Haapsalu Kuursaali juures taas näha skulptuuri Jääkaru.

Kell 20 algab aga Kuursaali avapidu koos Jüri Aarma, Ooper-Kvarteti ja Haapsalu Big Bandiga ning kell 23 on ilutulestik Promenaadi sildadelt.

Haapsalu kuurort tähistab väärikat vanust. Tsaariajal asus hulk Peterburi kõrgseltskonna silmis populaarsemaid kuurorte Eestis. Ehkki nime järgi olid kuurordid ravikohad (saksa keeles Kur - ravi, Ort - koht), koondasid nad peamiselt vabaajaasutusi alates kohvikutest ja restoranidest ning lõpetades kõlakodade ja keegliradadega. Haapsalus, kus alates 19. sajandi teisest poolest suvitasid isegi keiserliku perekonna liikmed, kujunes kuurordielu peateljeks ligi kilomeetripikkune Suur promenaad, mille äärde ei jäänud üksnes Kuursaal, vaid ka mitmesugused joogi- ja muusikapaviljonid ning lugemismajakesed.

Haapsalu Kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis.?Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles 1905. aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast. Lisaks oma arhitektuurilisele väärtusele on Haapsalu kuursaalil muljetavaldav ajalooline ja kultuuriväärtuslik taust. Kuursaal koos selle kõrval asuva kõlakojaga oli eelmise sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Seal mängis kaks korda päevas orkester, esinemas käisid näitlejad ja muusikud Tallinnast, see oli koht, kus inimesed kokku said ja aega veetsid. Hoones asusid restoran koos abiruumidega, mängutoad ning raamatukogu.

Kuursaal on läbi aegade olnud Haapsalu kuurordielu süda. Sel suvel saab uuenenud kuursaalis nautida nii muusikat kui teatrit. Igal õhtul kell 20-22 kõlab elavas esituses muusika, toimub kontsertidesari Suvemuusika ning saab vaadata etendust „Suwitusromansid“. Lavastuse aluseks on Anton Tšehhovi novellid ja lühinäidendid, mille tegevus toimub suvituskohas, suvitusajal või suvitajate endiga. See on lugu armastusest ja suvest ning igatsusest tõelise armastuse järele. Aga nii nagu elus ikka, näitab armastus end väga erinevast küljest...

Lisainfo: Urmas Sukles, linnapea, GSM 502 4529

Etenduse info: Aivo Paljasmaa, lavastaja, GSM 554 2017

Teate edastas Piret Hallik-Sass, GSM 5660 5860