Tudengite laenukoorem kasvab

Õppelaenusumma võib sellel aastal 500 krooni võrra tõusta ja turule võib tulla ka uusi laenupakkujaid. Nelja aastaga 62 000 krooni õppelaenu võtnud Sigrid Arus rääkis, et kahe viimase aasta laen kulus auto liisimisele ja õppemaksule.

Tallinna tehnikaülikoolis ärikorraldust õppiv Arus end laristajaks ei pea ning kahe esimese aasta laenu kulutas ta oma mäletamise järgi suuremate asjade ostmiseks. “Et ei peaks vanemate käest küsima,” lisas ta.

Tartu ülikoolis politoloogia eriala lõpetanud Riho Kangur on õppelaenu võtnud 78 000 krooni. “Loodan, et riik maksab osa laenust kinni, kuid magistriõppesse pääsedes soovin vähemalt aastaks välismaale minna ja siis tuleb veel juurde laenata,” ütles Kangur.

Rahandusministeerium korraldab sellel aastal õppelaenu pakkujatele konkursi. Kui püsivalt on õppelaenuteenusega turul olnud Ühispank ja Hansapank, siis sellel aastal võivad ka teised pangad laenu pakkuma hakata. Sampo ja Nordea on õppelaenuga varem tegelenud, kuid teenusest loobunud.


Kaaluvad laenupakkumist

“Vaatame konkursinõuded uuesti üle, praegu on veel vara öelda. Majasisesel arutusel teema igatahes on,” märkis Sampo panga krediiditoodete osakonna juhataja Arvi Lipp.

Laenu võib pakkuma hakata ka Nordea pank. “Kui tingimused, mille alusel õppelaenu väljastatakse, on sobivad, oleksime valmis pakkumise tegema,” ütles krediidijuht Ivar Kallast.

Hansapanga klienditeenindajad on meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul käinud jagamas teavet noortepakkumiste ja soodustuste kohta suuremates kõrgkoolides, sest seal liigub praegu, sisseastumise ajal palju noori.

Sel aastal võib õppelaenu summa tõusta 500 krooni võrra. Rahandusministeerium esitab valitsusele ettepaneku, mille kohaselt õppelaenu summa maksimaalmäär võiks järgmisel õppeaastal olla 17 500 krooni.
Õppelaenu määra mõningast tõstmist toetab ka Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL).

“Laenu ei tohi liiga kiiresti suureks ajada,” ütles EÜL-i sotsiaalpoliitika ekspert Triin Terasmaa. “Õppetoetuste arvelt ei saa õppelaenu suurendada, me ei taha, et need kaks asja oleksid sõltuvuses.”

Tema sõnul on ülelaenajate probleem täiesti olemas ning noorte suhtumist laenude võtmisse peaks muutma.
“Appi tuleksid lisakriteeriumid. Näiteks läheb hariduslaen otse õppemaksuna kooli, samuti saaks vaadata laenu andmisel sotsiaalseid põhjuseid,” lisas Terasmaa.

Sigrid Arus õppelaenu tagasimaksmises probleemi ei näe, sest praegu on tal töökoht ning pank võimaldab pärast ülikooli lõpetamist aastast maksepuhkust.

Päevast, mil laen tudengini jõuab, räägitakse legende. Näiteks olevat üks noormees laenu kätte saanud, veetnud öö Tartu pubides ja ööklubides kalleid jooke ja sööke nautides ning hommikul ajanud taskupõhjast kokku suitsupaki raha ja läinud kaheksaks kuuks sõjaväkke.

EPL