Teist ööpäeva järjest sadanud vihm näitas taas sadevete äravoolu-süsteemi puudusi.

Olukorda analüüsima kogunenud linnaisad pidid tõdema suutmatust ilmastikunähtustega võitlemisel. Kahe kuu vihmanormile ei suutnud Tallinna sademete äravoolusüsteem teist päeva järjest vastu panna ning nii tekkisid mitmes kohas ulatuslikud uputused.

Uputuste tõttu pidid plaanipärased tööd ära jätma Tallinna Vee avariimeeskonnad ning eilne päev möödus vee-ettevõttel peamiselt tänavate ja keldrite tühjakspumpamise tähe all. Tallinna Vee avalike suhete spetsialist Heli Sõber nentis eile pärastlõunal, et olukord pealinna tänavatel on tõesti halb ning kogu vee-ettevõtte reoveepuhastusjaam, pumplad ja torustikud töötasid täisvõimsusel.

Pumplasse sattus neli korda rohkem vett, kui pumpla võimsus lubab ning seetõttu olid ülelinnalised uputused paratamatud.

Allveeriigikontroll

Tallinna Vee tehnikadirektori Meelis Elerandi andmeil pumpas ettevõte eile merre 28 tuhat kantmeetrit vett tunnis. Eile kell neli oli vee tase veejaama kollektorites hakanud langema ning loodeti, et kui edaspidigi hõredalt sajab, siis olukord normaliseerub 6-7 tunniga.




Kõige hullem olukord oli Tuukri tänaval, kus avatud kanalisatsiooniluukidest hoolimata ulatus vesi põlvini, mistõttu tänav liiklemiseks ka suleti. Heli Sõbra sõnul ongi see piirkond üks hullemaid, sest asub madalal ja vesi voolab sinna kokku. “Nii suur sademete hulk ületab Tallinnas ehitatud ühisvoolse reoveekanalisatsioonile kavandatud võimsuse ja kanalisatsioon ei suuda vett vastu võtta,” ütles ta.

Olukord polnud kõige parem ka Kristiines ja Haaberstis, kus kraavid olid kinni ning Mustjõgi ei suutnud kogu vett merre suunata. Keskpäeval suleti Mustakivi tee lõik Osmussaare teest Laagna teeni. Üle ujutatud oli veel Pirita tee algus ja probleemsed olid ka Kose, Kalaranna ning Nõmmel Nurme, Hiiu ja Laagri piikonnad, Mustamäe tee, Veerenni tänava ots ja Mõigu piirkond.

Ennelõunal tungis vesi riigikontrolli keldrisse ning kattis põranda 15-sentimeetrise veekihiga, mistõttu oli riigikontroll sunnitud töö katkestama.

Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver nimetas olukorda ekstreemseks. “Vesi hakkas kusagil kella kümne paiku hommikul vundamendi vahelt ja keldriakendest tulema ning kerkis nii kiiresti, et paari tunni pärast olime sunnitud osa servereid välja lülitama,” kirjeldas Soiver. Vee tõttu said kannatada riigikontrolli keldris asunud 1996. aasta auditimaterjalid.

Lisaks riigikontrollile said kannatada ka samas kvartalis asuvad Eesti Ekspressi ruumid, kuid vesi tegi hävitustööd ka keskkonnaministeeriumi keldris. Algul üritati seal omal jõul vee eemaldamisega hakkama saada, kuid lõpuks tuli abiväge kutsuda. Olukord saadi tööpäeva lõpuks kontrolli alla.

“Meie autod pumpavad vett välja eelkõige suurema sotsiaalse tähtsusega kohtades, nagu näiteks meditsiiniasutustes, koolides ja ka kaubanduskeskustes, kus vihm võib tekitada väga suurt materiaalset kahju,” ütles tuletõrje- ja päästeameti direktor Raik Saart.

Tuletõrjeautodel tekkis probleeme ümberpumpamiskohtade puudumisega. “Üritame seda teha haljasaladel või seal, kus vesi sobilikku kohta ära voolaks,” ütles Saart. Pirita teel olümpiakomitee ja lauluväljaku juures pumbati vett otse merre.

Viru keskuse bussiterminali valgus umbes 30 cm vihmavett. Saarti sõnul oli probleem aga selles, et tuletõrjeautod pole selliseks tööks mõeldud, nad võtavad vett mahutist ja seetõttu ei ole voolikud sobilikud pinnavee imemiseks. “Viru bussiterminalis pidi kanalisatsiooniluugid lahti võtma, et sinna voolikud panna ja kanalisatsioon tühjaks pumbata, et pinnapealne vesi sinna valguks,” seletas Saart.

Tallinna Autobussikoondise arengudirektori Koit Kaevatsi sõnul oli bussiliiklus vihmast hoolimata siiski regulaarne ning ükski buss käigust ära ei jäänud. “Säärased ilmastikutingimused nõuavad bussijuhtidelt lihtsalt rohkem tähelepanelikkust,” ütles ta. Trollid liikusid vabagraafiku alusel, sest neid segasid liinidele langenud oksad.

Linn saab esialgu ise hakkama

Tallinna–Paldiski maantee 17. kilomeetril Hüürus uhus tugev vihm ära teetruubi, seetõttu suleti ka sündmuspaigas liiklus. Truubi ärauhtumisele lisaks lagunes mõnisada meetrit Keila poole pärast Hüüru silda ka maantee. Sündmuspaigal viibinud inimesed kirjeldasid olukorda äärmiselt katastroofiliseks. Maanteeameti pressiesindaja Tiina Reismanni sõnul oli Tallinna–Paldiski maantee 26. kilomeetril kaks 70–80-meetrist lõiku, mis olid veega kaetud.

Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann manitses autojuhte ettevaatusele, sest suure kiirusega vette sõites võib auto kahjustada saada. Tänavate ääres ja loikudes seisid sajad autod, mille äraveoks kutsuti tänavapuhastusfirmade ning tuletõrje- ja päästeameti puksiirid, et seisvad autod liiklust ei takistaks.

Kell pool kolm kogunes tuletõrje- ja päästeameti juhtimiskeskusesse raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupp. Otsustati, et esialgu saab Tallinn uputusega ise hakkama. Abilinnapea Jüri Ratas ütles, et eriolukord kuulutatakse välja vaid juhul, kui olukord mõjutaks oluliselt linna elu tervikuna. Nagu näiteks 22. detsembril, kui inimesed sõitsid koju 5-6 tundi.

Linnavõimud palusid kõiki firmasid, kellel on võimalik pakkuda oma pumpasid Tallinna elumajade ja eraettevõtete abistamiseks, jätta oma andmed linna abitelefonile 1345, mis vahendab abisoovijatele infot.

Riskantsemates kohtades olid valmis hätta jäänud sõidukeid aitama tänavapuhastusfirmade ning tuletõrje- ja päästeameti puksiirid. Tuletõrje- ja päästeameti palvel lubas Tallinna garnisoni ülem leitnant Madis Morel vajadusel liivakottide täitmiseks appi suunata kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, et kindlustada üleujutusohtu sattunud hooneid.

Ettevaatlikkus hoidis halvemast

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Timo Tarve sõnul oli eilne päev politseile liikluses keskmine, kella poole viiese seisuga oli tulnud 11 väljakutset ning 2 inimest saanud kannatada. Tarve seletab seda inimeste ettevaatusega sellistes erakordsetes tingimustes. Ta tunnistab, et palju oli kõnesid, kus kaevati uputuse pärast, kuid ka politsei on vihma vastu võimetu.

Et tulevikus selliseid olukordi vältida, peaks kanalisatsioonitorustiku mahutavust suurendama. Tallinna Vee avalike suhete juht Heli Sõber aga ütles, et paduvihmast tingitud eriolukorrad on paratamatud ning torustikke ei ole otstarbekas ehitada kordades suurema diameetriga, kui seda eeldavad kehtivad ehitusnormid, mida arvestatakse tavapärase keskmise vooluhulga järgi.

Tuletõrje- ja päästeameti direktor soovitas inimestel olukord lihtsalt välja kannatada ja seda kui paratamatust võtta. “Selliseid asju juhtub vahetevahel,” ütles Saart. Samas sõnas ta, et inimesed võivad käepäraste vahenditega proovida vee sissevoolu takistada, näiteks akna- ja uksevahed täis toppida. TTPA hoiatab inimesi vette minemast, kui keldris on uputus, sest nii võib saada elektrilöögi.


Elektriga tuleb ettevaatlik olla

•• Pidev vihmasadu on tekitanud üle Eesti mitmel pool uputusi ja raskendab olukorda kohtades, kus elektrikilbid asuvad keldris või väljas vihma käes.

•• Neljapäeva pärastlõunal oli vihma ja niiskuse tõttu elektrita 151 alajaama, neist 85 Harju-, 40 Pärnu-, 14 Rapla- ja 12 Saaremaal. Eesti Energia juhtimiskeskustes tehakse pidevalt tööd, et elektrikatkestusi likvideerida, teatas Eesti Energia esindaja.

•• Eesti Energia soovitab maja-omanikel võimalusel korraldada keldritest vee väljapumpamist, et vältida veetaseme ulatumist elektripaigaldisteni. Olukorra raskenedes peavad operatiivbrigaadid teatud kohtades ohutuse tagamiseks elektrienergia välja lülitama.

•• Eesti Energia palus klientide ees vabandust ning kutsus kõiki vihmaga elektriseadmete läheduses viibides ettevaatlikkusele. Ühtlasi tuleks

EPL