12. september 2010 kl 11-17

Leib on läbi ajaloo olnud eestlase põhitoiduseks. Vanasõnagi ütleb: kui leib majas, pole nälga karta. Umbes 150 aastat tagasi asus selle kõrval olulisele kohale kartul, mida kiiresti hakati rahvasuus teiseks leivaks või pooleks leivaks kutsuma. Sõna leib oma auväärse minevikuga on saanud kogu meie toidulaua sünonüümiks. Kartul aga on võidelnud välja Euroopa näljahädadest päästja tiitli.

Suurel Leiva- ja Kartulipäeval tutvustamegi neid eestlase toidulaua kahte kõige tähtsamat rooga. Õpime tundma leiva saamislugu, sellega seotud töid, mis aitavad mõista ja õpetavad meidki leiba rohkem austama. Valmistame erinevaid teraviljatoite. Avatud on Kartuliakadeemia, kus selgub kogu tõde kartulist. Nõu annavad spetsialistid: kartulikasvatajad, -teadlased ja kokad. Tutvuda saab mahetootmise ja –toiduga. Lastele on avatud meisterdamise ja teatri õu, kontserte jätkub igale maitsele. Ja loomulikult, toimub traditsiooniks muutunud laat, kus saab kaasa osta kõiksugu head ja paremat!

Sassi-Jaani talu - maheõu

Meie esivanemad väetasid oma põldu sõnnikuga ega tundnud umbrohtu ja kahjureid hävitavaid mürke. Täna, kus üha enam hakkame mõistma tervislike eluviiside tähtsust, on võetud taaskord suund sinna, et kasvatada puhast, keemiast rikkumata toitu.
Maheõuel pakutakse laia valikut mahetoitu: köögivilju, marju, piima-,lihasaadusi, mahlu, moose, jahusid, helbeid, maitse- ja ravimtaimi, mett, mune, pagaritooteid jm.
Rehetoas peetakse seminari, kus tutvustatakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, mahetoidu eeliseid, tooteid ja ettevõtteid. Kaasa saab lüüa mahetoidu valmistamise töötoas, küsida nõu asjatundjatelt mahetootmise ja -toidu kohta.
Õuel on degusteerimiseks mahetooted, mille hulgast külastajad saavad valida oma lemmiku.

Köstriaseme talu – kiislitegu

Meie esivanematel oli kombeks viljast valmistada üht huvitavat rooga – kilet või kiislit või kislat. Kõige levinum oli kaerakile. Paiguti tehti kilet ka kartulist ja rukkist.
Leiva- ja kartulipäeva puhul proovimegi valmistada viimaseid kahte põnevat rooga.

Pulga talu - kartulitrükk ja õlenukud

Leiba tuleb austada ja meeles pidada, et toiduga ei mängita. Vahel võib headel eesmärkidel ja ilusa idee nimel siin siiski mööndusi teha.
Proovime kartulitega trükkimist ja meisterdame rukkiõlgedest nukke.

Härjapea talu – leivaküpsetus ja võitegu

Igaüks, kes on leiba vanal moel teha proovinud, teab, et see pole just kerge töö. Seepärast maitsebki koduleib nõnda hästi. Nagu vanasõna ütleb, mida kibedam töö, seda magusam leib.
Tutvume erinevate leivateo etappidega, teeme ise võid ja maitseme, kuidas sellenädalane leivategu on välja kukkunud.

Aarte talu – põhjaranniku rõngasleib

Põhjaranniku rahva toidulauale ja eluolule avaldasid mõju suhted Soomega. Pikkadele merereisidele üle lahe ei saanud kaasa võtta harilikku rukkileiba – see kippus hallitama. Selle asemel küpsetati 3-4 nädalat enne kalale minekut kaasa soomeleiba – õhukesi, ümmargusi leibasid, mil oli keskpaigas auk. Need kuivatati toalae all ära ja lasti reisil heamaitsta.
Küpsetame soomeleiba, jahvatame ülemere toodud kohviube ja räägime rannarahva toidulauast.

Nätsi tuuliku plats – Kartuliakadeemia – kõik, mida pead teadma kartulist!

Saab näha ja maitsta erinevat sorti Eesti kartulit, kohtuda kartulikasvatajatega
ning proovida, mida maitsvat Eesti tippkokad neist kartulisortidest valmistavad.
Nõu annavad kartulikasvatuse ja -sortide spetsialistid. Võimalus on kaasa osta head kodumaist kartulit ja sõlmida kokkulepped talvekartuli varumise osas.
Lapsed saavad meelt lahutada põnevas kartuliteemalises käsitöönurgas.
Toimub ka parima kartulisordi valimine! Tule selgita välja oma lemmik!

Kuie kool – suhkrukringli küpsetamine ja mõistatuste lahendamine

Vana aja laste kodudes ei olnud küpsise- ja kommikaussi laua peal. Isegi peenleiba sai vaid parematel pühadel. Laadapäevadel, kui põllu- ja karjasaaduste müügist raha sai, osteti lastele kingiks suhkrukringel. Küll see pidupäeva maius alles maitses hea!
Kuie koolimaja on täidetud mõnusa lõhnaga. Koolmeistri abikaasa küpsetab pühapäevakooli laste jaoks suhkrusaiu ja jagab lahkesti oma pereretsepti.
Klassitoas aga saab lahendada mõistatusi, mis seotud leiva, kartuli ja muuga, mida täna muuseumis näha saab.

Roosta talu – rehepeks, vilja tuulamine ja jahvatamine

Leivategu oli küll raske töö, kuid veel raskemad olid sellele eelnevad tegevused: viljalõikus, rehepeks, käsitsi jahvatamine.
Roosta talus tehaksegi sügistöid: pekstakse kootidega rukist, tuulatakse vilja ja jahvatatakse leivateoks jahu. Suurem osa viljast viiakse pärast veskile jahvatamiseks.

Jüri-Jaagu talu – talirukki külvamine ja viljast tehtud joogid

Talirukis on isesorti taim. Seda ei panda kasvama mitte kevadel, looduse tärkamise ajal, vaid hoopis sügisel. Rukis vajab pea tervet aastat, et valmis saada.
Jüri-Jaagu talus ongi käimas talirukki külvamine. See on oluline töö, mida saab usaldada vaid peremehele.
Peremehe vend aga jagab nõuandeid, kuidas ise rukkist veini ja odrast õlut teha.

Kolga talu – lasteetendus „Kes ei tööta, see ei söö“.

Esitab Miku-Manni lasteteater. Kell 12, 14 ja 15
Lustakas lugu kanast, kes otsib kaaslasi, kellega vili kasvama panna, et sellest sügisel jahu jahvatada ja kakku küpsetada.
Kas abikäsi on kerge leida või ilmuvad sõbrad välja alles siis, kui suur vaev nähtud?

Tuulikute mäel – näitus „Ajaveskid“

Hanno Talvingu näitus „Ajaveskid“ – veskitest läbi ajaloo

Rusi talu – katusetegu

Meie esivanemad kasutasid ära pea kogu rukkitaime. Kui viljapeast saadi leib lauale, siis rukkiõlest katus pea kohale. Tänapäeval enam õlekatust ei tehta, kuna nii pikka rukkiõlge pole saada. Selle asemel tehakse varem vaid rannikul ja saartel levinud rookatuseid.
Rusi talus tegutsevad katuse valmistamise õpipoisid ja meistrid. Proovitakse roogkatuse ja laastukatuse valmistamist. Juttu tuleb ka rukkiõlgedest tehtavast katusest.

Kolu kõrtsi ees

11 Voldemar Ahone. Karmoškalood
12 Rahvalikud lood viiulil ja lõõtspillil. Enrik Visla ja Juhan Uppin
13 Hõpõhõim
14 Rahvalikud lood viiulil ja lõõtspillil. Enrik Visla ja Juhan Uppin
15 Voldemar Ahone. Karmoškalood
15. 45 Konkursi „Parim mahetootja 2010", "Parim mahetoode 2010" ja "Külastajate lemmikmahetoode" võitjate väljakuulutamine
16 Rahvalikud lood viiulil ja lõõtspillil. Enrik Visla ja Juhan Uppin

Kiigeplatsil

12, 14 ja 15.30 Kihnu Virve ja Audru Jõelaevanduse Punt

Sutlepa kabelis

13.00 Leiva õnnistamine. Õpetaja Toomas Paul
15.00 Villu Veski ja Tiit Kalluste „Põhjala saarte Hääled“

Toidulaat peatee ääres ja käsitöölaat Sepa talu tee ääres

Piletiinfo

Üksikpilet - 95 EEK/ 6.07 EUR
Sooduspilet - 45 EEK/ 2.88 EUR
Lapsepilet - 10 EEK/ 0.64 EUR
Perepilet - 150 EEK/ 9.59 EUR

Põhikooli õpilastele sissepääs tasuta!

Toetajad ja korraldajad:

Eesti Põllumajandusministeerium
Eesti Mahepõllumajanduse SA
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Toit
Eesti Leivaliit
Eesti Kulinaariainstituut