Sämmi Grilli suured praed täidavad kõhu ka hea isuga mehel ning menüüs peaks leiduma liha igale maitsele. Keskmise palgaga inimesele aga on koht igapäevaselt lõunatada kallis.

Kes rääkis, et Mäo liiklussõlme tõttu vuravad autod koos näljaste inimestega Sämmi Grillist mööda? Vähemalt teisipäeval veidi pärast keskpäeva tundub see teave vägagi ekslik, sest lauad on pea kõik hõivatud.

Leti juures lehitseme piltnikuga menüüd. Esimestel lehekülgedel on salatid, kõik umbes hinnaga poolsada krooni. Seejärel tuleb valik praade grilllihaga. Omale meelepärase leiab sealt nii kana-, kala-, lamba-, sea- kui ka veiseliha eelistaja, road on eristatud ka maheda, vürtsika või üliterava märgiga. Valin liha Argentiina stiilis.

Praad maksab 130 krooni. Küsin teenindajalt, kas saab võtta ka pool sellest. Saab küll, kuid ega hind seepärast veel poole väiksem ole – 80 krooni ikkagi. Võtan ka purutee, mis maksab 20 krooni, ning seepeale viskan vaid korraks pilgu magustoitudele, kuid tellima siiski ei hakka, sest see lisaks ühe tavalise päeva töölõunale veel 30 kuni 50 krooni. Isuäratavad tunduvad nad küll – näiteks kihiline kohupiim või kohupiimakreem puuviljaassortiiga.

Praed tuuakse lauda ligikaudu 10–12 minutiga. Taldrik on kuhjaga täis – liha tumepunase kastmega, hunnik kartuleid ja salatit. Raske uskuda, et tegu on vaid pooliku praega. Lõikan krõbeda, kuldkollase koorikuga küpsetatud kartulist tüki, pistan suhu ja ahmin veidi õhku – nii kuum!

Võtan ampsu lihast. See tundub mahlane. Kaste on keskmiselt vürtsikas, nagu menüü ka lubas. Häirib aga kerge söemaitse, sest tundub, et liha on veidi liialt küpseda saanud.

http://www.jt.ee/?id=327333