Esimesed rannalised nautisid külma vee ääres kuuma päikest

Kuigi suuremad rannad pakatavad juba praegu päevitajatest, pole mitmed neist veel ametlikult avatud.

Ametlikult avatakse Stroomi rand 1. juunil, ometi oli see eilses 27-kraadises suvesoojas täitunud esimeste päevitajatega. Rannahoonest mereni viival laudteel paterdasid lapsed paljajalu, päevitusriietes mehed ja naised püüdsid liival ja rannapinkidel pikutades päikest.

Ujuma veel keegi ei tihanud minna, julgemad kastsid madalas vees varbaid ja lasid päikesel veest talveheledale nahale peegelduda. Ka noortel puhkajatel polnud igav, sest kiiged ja ronimisvahendid olid korras.

Rannad avatakse 1. juunil

Falck Eesti infojuhi Sirje Piirsoo sõnul on Falcki valvatavast 19 rannast praegu avatud Pirita rand, kõik kolm Tartu randa ja Viljandi järve rand. “Suur osa randadest avatakse 1. juunil,” märkis ta. “Ei ole mingit kahtlust, et rannad sellest kuupäevast avatud ja valvatud saavad. Iseasi, kas jahedavõitu ilmad nii ruttu ujuda võimaldavad.”


15. maist avatud Pärnu rannas algasid heakorratööd juba aprilli algul. Suurematest töödest tuli AS Minu Varal teisaldada rannaliiva, mille jää ja tuuled olid rannast eemale lükanud.

Veetemperatuurid randades:
• Pirita – 9 kraadi
• Viljandi – 16 kraadi
• Emajõe linnaujula – 16 kraadi
• Emajõe vabaujula – 16 kraadi
• Anne kanal – 16 kraadi

Allikas: www.ilm.ee
1. juunist avatavas Kakumäe rannas koristati eile adrut, tööd aeglustas madalasse vette kinni jäänud väiketraktor. Haabersti linnaosa tellitud töömeeste sõnul on adrut rannast prügi-mäele viidud alates möödunud kolmapäevast. Traktorist Rein märkis, et koristamise jooksul jäi traktor esimest korda kinni. “Suurem töö on juba tehtud, sel aastal on vähe adrut, tavaliselt on rohkem,” ütles ta. “Saaks juba traktori välja tõmmata, muidu töötunnid jooksevad tühja.”

Ühe riietuskabiiniga Laulasmaa rand oli eile hüljatud paik, seal võtsid päikest ainult ranna lähedusse kerkiva hoone ehitajad.

Endiste kuulsate supelrandade Klooga ja Vääna-Jõesuu kaldad olid adrust koristamata. Kuna eelmisel aastal loobus Harju maakond nende randade ülalpidamisest, siis vetelpääste seal ka ei valva. Klooga ranna räämas ja haisvad tualetid olid prügi täis.

Eestis 30 supelranda

Tervisekaitseinspektsiooni spetsialist Niina Sossulina sõnas, et praegu on Eestis registreeritud 30 supelranda ja 79 supluskohta.

Supelrannaks registreerimine tähendab, et omanik peab hoolitsema territooriumi planeeringu, vetelpääste, riietuskabiinide, käimlate ja prügikastide eest ning tegema vähemalt kaks korda kuus suplusvee laboratoorse uuringu. Supluskoha ainsaks tingimuseks on ööpäevas rohkem kui saja inimese rannas-käik.

EPL