Õiglus võitis: Aleksander Tammert krooniti pronksimeheks

Olümpiavõistluselt neljandana lahkunud kettaheitja Aleksander Tammert pälvis eile pronksmedali, sest esialgne võitja Robert Fazekas oli kasutanud dopingut ning üritas vahetada uriiniproovi.
Eile hommikul olümpiakülas Postimehele intervjuud andes polnud Tammertil veel aimu, missuguse pöörde sündmused võtta võivad. Pärastlõunal oli juba selge, et uriiniproovi vahetada proovinud ungarlane Fazekas jääb kullata.



Õhtul teatasid Rahvusvahelise Olümpiakomitee esindajad Eesti Olümpiakomiteele, et Tammert võib hakata valmistuma autasustamiseks.


Kuld kuulub leedulasele Virgilijus Aleknale ja hõbe ungarlasele Zoltan Kövagole.

«Tunne on fantastiline,» ütles õhtul pronksmedali kaela saanud Tammert. «Suur unistus on täitunud. Viimane mees medaliga on hoopis parem olla kui esimene mees medalita.»


Pärast võistlust oli Tammert öösel kella üheni dopingukontrollis, Fazekas viibis seal kolmeni.

«Ta käis vett viskamas ja tuli jälle istuma, tegi mitu korda nii. Kui mina lahkusin, jäi Fazekas sinna,» meenutas 31-aastane eestlane.

Loobus ahvatlustest

Tammert liitus seejärel teda kannatlikult oodanud sloveen–lannast abikaasa Elizabeta ja kolme ülikoolikaaslasega USA päevilt. Nende hulgas oli ka Lõuna-Aafrika Vabariigi kuulitõukeäss Janus Robberts.

«Liza ütles, et esinesin väga hästi ja et tema jaoks olin just mina parim,» vahendas eelmisel olümpial Sydneys üheksanda kohaga lõpetanud Tammert perekonna ringis räägitut.

Abikaasa ja sõprade seltsis lendas aeg Tammerti sõnul kiiresti, olümpiakülla jõudis ta kell kolm, magama sai tund hiljem. «Jutt käis «oleksite» tasandil. Vahetult pärast võistlust ei tahtnud sel teemal rääkida, suunasin jutu mujale.»

Enne kui Kövago Tammertist neljandal katsel möödus, valdas Eesti eksrekordiomanikku väga mõnus tunne. «Neljandaks kukkudes tekkis sportlik viha. Üritasin end rahulikuks sundida, samas teadsin, et pean heitma 67.50.»

«Aga püüdsin, mis ma püüdsin, päris hästi mul lihaseid ja tehnikat kontrollida ei õnnestunud,» jätkas Tammert arutelu. «Heited, mis lõppesid 64 meetri kandis, ebaõnnestusid. Kuid pidin riskima, sest medalimaitse oli juba suus.»

Eesti vägilane meenutas, et Kövago pääses lõppvõistlusele viimasena tulemusega 61.91. «Mulle sobinuks rohkem, kui edasi saanuks Hispaania 68 meetri mees Mario Pestano. Tema polnuks mingil juhul nii ohtlik kui Kövago.»

Võistlusjärgsel hommikul pärast neljatunnist uinakut ärgates loobus Tammert endas urgitsemisest, et kuhu need puuduvad sentimeetrid jäid. «Muidugi, kui inimesed tulevad kätt suruma ja ütlevad «kahju», tuleb kõik meelde,» ütles ta.

Tahab rekordit tagasi

Käimasolevaks hooajaks valmistudes oli varem meeleldi elukunstniku rolli sisse elanud Tammert mitmetest ahvatlustest loobunud. Pidudel möllamine ja hundijalavee maitsmine on jäänud kindlalt tagaplaanile.

«Olen võtnud seda aastat kui tähtsaimat,» sõnas ta. «Perepeana muutusin rahulikumaks. Inimene ei ole ju igavesti noor, taastumine ei toimu enam nii kiiresti kui varem. Samas mööduvad spordimehe parimad hooajad kiiresti.»

Ehe näide Tammerti professionaalsuse paranemisest on tõik, et ta otsustas olümpiasaginast võimalikult kiiresti lahkuda. «Mul on ees veel tähtsad Kuldliiga etapid. Vahel on juhtunud, et pärast tiitlivõistlust väljub elu kontrolli alt.»

Tammertile meeldis, et olümpia eel läks meedia põhitähelepanu rivaal Gerd Kanterile. «Enne Ateenat ei häiritud jutuga, et tuleb medal võita. Sportlane võib olla väga heas vormis, aga pjedestaalile pääsemine sõltub pisiasjadest.»

Kui Kanter juuni alguses Tammertilt Eesti rekordi napsas, talus endine tippmargiomanik uut seisust stoilise rahuga.

«Muidugi oli see üks tilk klaasi, tahan rekordi tagasi saada. Olümpiaks olin aga niigi piisavalt hästi motiveeritud.»

Tulevikku kiigates peab Tammert oluliseks, et taustajõudude tegutsemine muutuks senisest paremaks. Näiteks kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna saab massööri Sigmas Zivatkauskase abile loota sisuliselt 24 tundi ööpäevas.

Kivi spordiametnikele

Tammerti arvates nõuab Eesti spordisüsteem kohendamist. «Ma ei taha küll vanades asjades tuhnida, aga see puudutab tulevikku. Praegu pole jälle selge, mis meist sügisel saab. Riiklik toetus hakkab arvele tulema jaanuarist.»

Ligi kümme aastat tipus olnud Tammerti hinnangul on sügisene ettevalmistus väga oluline. «Kui kolm kuud rahanappuse tõttu raisku lähevad, ei ole suvel midagi eriti head loota,» tõdes sportlane otsekoheselt.

Samas tunnistas Tammert, et viimasel ajal on tal õnnestunud nii Eesti Olümpiakomitee kui kergejõustikuliiduga kiiduväärset koostööd teha.

Teel Sydneyst Ateenasse on edu saavutamiseks kõige suurema panuse andnud turvafirma Falck.

Tammerti arvates poleks Falcki toetuseta Ateenas nii kõrget kohta tulnud.

«Falck on minu isiklik sponsor. Nad on neli aastat minu eest hoolitsenud. Raskel ajal olen just nende rahaga lõunalaagrites harjutamas käinud,» ütles kettaheitja.


Postimees