Eesti liikluskultuur on tasapisi paranemas

Tänavune liikluspilt läheb peagi algavale uuele kooliaastale vastu murettekitava hoiatusega – liikluskeerises kannatada saanute hulk kasvab ning üha rohkem just jalakäijate arvelt.

Kuigi liiklussurmade arvult suutis Eesti tänavu seitsme kuuga jääda mullu saavutatud rekordilisele madaltasemele, häirib liiklusspetsialistide rahulolu teadmine, et sama ajaga toimus rohkem õnnetusi – 167-, milles sai viga 178 inimest mullusest enam.

Tõsi, suurema kasvu põhjustas tänavune heitlik talv. Ainuüksi esimese kahe kuuga oli Eestis 305 õnnetust kus kannatasid inimesed, mis on viimase 14 aasta absoluutne rekord, kui viga sai 407 ja surma 28 inimest. Suve esimesel kahel kuul, vastupidi ennustustele, oli varasemate aastatega võrreldes vähem õnnetusi.

«Suur probleem on jalakäijate ja jalgratturitega, kellega sagenenud õnnetused on selle kurva numbri kasvu üheks põhjuseks,» lausus Postimehele maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk.

Õnnetused jalakäijatega on sagenenud peamiselt Tallinnas, ent ka teistes linnades. Kohad, kus üha enam nendega õnnetusi toimub, on peamiselt suured ristmikud ja tänavad, ent ka ühissõidukipeatuste ümbrus. Ka on mullusega võrreldes sel aastal märkimisväärselt rohkem jalamehi auto rataste alla jäänud pimedal ajal.

Kuuse sõnul hakkab silma seegi, et sageli on jalakäijad õnnetuses ise süüdi. Näiteks ei peljata purjuspäi suurde liikluskeerisesse seiklema minna või puudub ööpimeduses jalutajal helkur, kuigi see probleem pole Kuuse hinnangul enam nii tõsine kui mitmed aastad tagasi. Helkureid propageerivad kampaaniad on toonud kasu.

«Pahandused on ka koolinoortega – 12–17-aastaste jütsidega, kes uljusest kipuvad rohkem rataste ette jääma kui alles kooliteed alustanud lapsed,» lisas Kuusk.

Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve eriüksuse ülemkomissar Tõnis Sulu lisas, et märgata on ka jalameeste jätkuvat ükskõiksust. «Vales kohas tee ületamist ei peeta endiselt teab mis kuriteoks või rattaga vastassuunas sõitmist eriliseks riskiks,» lisas Sulu.

Sel poolaastal ratturite osalusel toimunud 97 õnnetusest olid pedaalisõtkujad ise süüdi 45 juhul. Veel mullu olid need numbrid natuke enam ratturite kahjuks – vastavalt 66 ja 32. «Tõsi ta on, meie autojuhid ei kipu jalgratturitega veel tõsiselt arvestama,» lisas Sulu.

Kuuse hinnangul on maanteeamet ühe võimaluse jalakäijate probleemi lahendamiseks juba välja hõiganud – alandada linna ohtlikumates teelõikudes kiirusepiirangut.

See puudutab näiteks mitmeid Tallinna kesklinna teelõike, kus jalakäija peab ületama mitmerealise autotee, ent valgusfoori pole ja abiks on vaid vöötrada.

«Ohtlikud lõigud, kus pidevalt midagi juhtub ning kus võiks kaaluda kiiruse piiramist, on Pärnu maantee selle algusest kuni Liivalaia ristmikuni ja Endla tänav algusest kuni Kristiine kaubanduskeskuseni,» tõi Kuusk paar näidet. «See päästaks kindlasti mitmed inimesed, ent eelkõige on see kohaliku omavalitsuse otsustada.»

Vähem roolijoodikuid

Hoolimata õnnetuste üldarvu ja vigastatute hulga suurenemisest on liiklusspetsialistid tänavust üldist liikluspilti hinnates siiski rahulolevad. Autojuhtide liiklemiskultuur on paranemas, sest vähem on kahe auto kokkupõrkeid ning nn ühemehe avariisid, kus avariis osales vaid üks auto. «Pilt on ju tegelikult stabiilselt paranev ja paanikaks põhjust ei ole,» lausus Kuusk.

Mis aga kõige olulisem – jätkuvalt väheneb roolijoodikute põhjustatud õnnetuste ja liiklussurmade hulk. «Ehk on hakanud juhtide teadvusse lõpuks jõudma see, et ei tohi istuda rooli, kui oled joonud,» arvas Sulu tagasihoidlikult politsei tööd esile tõstmata.

Enda eest räägivad aga numbrid. Kui mullu esimese poolaastaga karistas politsei 4141 roolijoodikut, määrates neile rahatrahve 44,2 miljoni krooni ulatuses, siis tänavu sama ajaga tabati purjutajaid roolist 4687 ja nende trahvisumma küünib 49 miljonini.


Postimees