Pirita kloostri juurest leiti veel keskaegseid varemeid

TALLINN, 28. mai, BNS - Pirita kloostri ja jõe vahelt eramaalt avastati keskaegse paekivist eluhoone varemed, mis on osa 15. sajandist pärinevast kloostrikompleksist, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Tegemist on keskaegse Pirita kloostrikompleksi ühe kivihoonega, mis on ehitatud 15. või 16. sajandil jõeoru nõlva sisse ning millest on osaliselt säilinud keldrikorrus," ütles väljakaevamisi tegeva firma AGU-EMS arheoloog Villu Kadakas.

Pirita kloostrit aastaid kaevanud ja uurinud, staaþikaima linnaarheoloogi Jaan Tamme sõnul on tegu kaitsealuse kloostri rajatisega, mis on sama väärtuslik kui muu klooster. "Varemete väärtusest rääkides võiks mõelda, et need hooned on aastakümneid vanemad kui Ameerika avastamine," ütles Tamm.

Tamme hinnangul võib olla tegu isegi 1436. aastal valminud kloostrihoonest vanema hoonega. "Võib-olla olid siin esimesed asukad juba 1400. aasta paiku, sest kusagil pidid ju kloostri ehitajad ja hiljem sulased elama," rääkis Tamm.

Tamme sõnul viitab sellele tõik, et majas oli suur hüperkaust ehk keskaegne kuuma õhuga töötav küttesüsteem, käimla ehk dansker ning kätepesunõu. Hoonekompleksis võib praegu eristada mitut ruumi, sealhulgas ka keskaegset käimlat ja võlvitud kanalisatsioonikollektorit. Osa hoonest ulatub naaberkrundile.

"Seda võib nimetada esimeseks keskaegse kloostri asulaks Eestis, mis on välja kaevatud. Tegu on küllalt unikaalse elamuga maakeskkonnas, linna piir jooksis ju Pirita jõge pidi," selgitas Tamm. Praegu asub hoone jõest umbes sadakonna meetri kaugusel, kuid pool tuhat aastat tagasi oli maapind 1,5 meetrit madalamal ning hoone asus üsna jõe ääres.

Krunt jääb mõnekümne meetri kaugusele kloostri seniarvatud nurgast ehk juba sajandeid hävinud lõunaklausuurist, mis oli mõeldud munkadele ja preestritele. "Võimalik, et nüüd tuleb kloostri kunagised piirid ümber hinnata," ütles Kadakas. Keskaegsed varemed tulid välja 20. sajandi hoone keldri juurest.

Tamme teatel avastati varemed tegelikult juba sügisel, kui omanik soovis ehitama hakata. Krunt, millelt varemed välja tulid, kuulub väliseesti päritolu William Vesilinnule.

"Kultuuriväärtuste amet andis kooskõlastused, kõik oli kinnitatud. Õnneks oli ehitaja kogenud ja lõi igaks juhuks enne ehitamist korra kopa maasse, avastades varemed. Amet oleks enne pidanud korraldama proovikaevamised," ütles Tamm. Nüüd peab pahane omanik ehitusprojekti ümber tegema.

Kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul tegi amet nõude, et koht vajab enne ehitamist uuringuid. "Omanik oli kursis, et ehitus võib venima hakata," kinnitas ta.

Kultuuriväärtuste amet kaalub nüüd arheoloogiavööndi laiendamist ümber kloostri.