Kuremäe nunnad jäid tasuta arstiabist ilma

01.09.2004
Ida-Virumaal asuva Kuremäe kloostri nunnad ootavad juba mitmendat kuud, et haigekassa annaks neile tagasi õiguse käia tasuta arsti juures nagu kõik maksu maksvad Eesti Vabariigi kodanikud.
Kuremäe nunnad jäid tasuta raviõigusest ilma tänavu suvel, kui haigekassa Viru osakond äkki avastas, et ilmalikust elust loobunud nunnadel polegi riigi ravitoetusele õigust, sest klooster ei maksa nende eest sotsiaalmaksu.

Samas on Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse naiskloostri nunnadel tasuta ravi lubav haigekassakaart olemas juba 1990ndate lõpust ning nad on ka kohaliku Kuremäe perearsti hingekirjas.

Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea sõnul tuli see talle täieliku üllatusena, kui ta kuulis, et nunnadel polegi ravikindlustusele õigust, kuid ometigi on nad seda aastaid saanud.

83 kindlustuseta naist

Selgus, et klooster on ilmalikust elust loobunud naiste kohta esitanud haigekassa Viru osakonnale igal aastal nimekirjad, nagu oleksid nad töötajad. Andmeid põhjalikumalt kontrollimata antigi nunnadele haigekassakaardid kätte.

Nunnadel oleks tasuta ravile õigus ainult sel juhul, kui nad saaksid oma töö eest palka ning klooster maksaks selle pealt maksu. Peamiselt annetustest ning oma aia- ja põllusaadustest elavad nunnad pole aga palgatööl.

Vanadus- või rahvapensioni saavate nunnade kõrval elab Kuremäel 83 naist, kes on nüüd teadmata ajaks tasuta ravivõimalusest ilma. Nende seas on nii keskelisi naisi kui ka äsja täiskasvanuikka jõudnud tütarlapsi.

Kuremäe kloostrit esindav Olga Loginova ütles Postimehele, et ta ei taha sel teemal praegu lähemalt rääkida, ning pealegi on kõik öeldud kirjas, mille nad augusti alguses haigekassa juhtidele saatsid.

Oma kirjas palus Kuremäe kloostri eestseisja iguumenja Varvara, et haigekassa võtaks nunnad ravikindlustatute hulka tagasi. Ta viitas sellele, et kloostrielanike elu eesmärk pole tulu saamine ega oma soovide ja vajaduste rahuldamine. Seega ei saa vabatahtliku vaesuse valinud nunnad kellegagi töölepingut sõlmida.

230 000 krooni aastas

Kui aga pole töölepingut, pole kloostril ka seaduslikku õigust nunnade eest sotsiaalmaksu maksta. «Munklus on eluteekonna teadlik valik, mis on sama tõsine, nagu seda on teenistus Eesti Vabariigi kaitsejõududes või väljaspool kodumaad töötava diplomaadi abikaasa staatus,» kirjutas kloostri eestseisja.

Kõigi 83 ravikindlustuseta jäänud nunna sotsiaalmaksudeks kuluks aastas vähemalt veidi üle 230 000 krooni. Kloostri esindajad märkisid oma kirjas, et sellise summa maksmine käiks neile ilmselgelt üle jõu.

Pretsedenditu olukorra klaarimiseks on haigekassa, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning kloostri esindajad ka kohtunud, kuid seni pole lahendust leitud.

Kokkusaamisel osalesid ka Tallinnas Pirital tegutseva Birgitta ordu esindajad, kes on leidnud võimaluse oma üheksa nunna eest sotsiaalmaksu maksta. Birgitta ordu esindaja asjaajamises Lagle Parek rääkis Postimehele, et nende nunnad on ravikindlustatute nimekirjas pärast neli aastat tagasi ordu bussiga juhtunud liiklusõnnetust, milles üks nunn sai tõsiselt viga.

Naine oli kuu aega haigla reanimatsiooniosakonnas ning üks ravipäev läks ordule maksma üle 5000 krooni. «Nüüd maksame sotsiaalmaksu ning õdedel on haigekassakaart olemas,» rääkis Parek.

Nunnad aitavad riiki

Samas märkis Birgitta ordu esindaja, et riik peaks Kuremäe nunnadele vastu tulema ning leidma võimaluse, kuidas nad saaksid õiguse tasuta ravile. «Oleme realistid, nende majapidamine ei kannata isemaksmist välja ning siin tuleb teha erand,» lausus ta. «Nunnad teevad oma tegevusega palju head ning ka riik peaks nii toimima.»

Ka siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au nentis, et nunnade raviküsimus tuleb kiiresti lahendada, sest nad on tegelevad sotsiaal- ja hingehoiutööga, mille eest keegi neile palka ei maksa.

Pealegi hoiavad nunnad oma töökäte ja vahenditega korras ajaloolist 1891. aastal asutatud Kuremäe kloostrit, mis esiteks kuulub Eesti riigile ning teiseks on Baltimaade suurimaid õigeusu keskusi.

Au sõnul on probleemi lahendamiseks hetkel päevakorras kaks võimalust. Selleks tuleb teha muudatus sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi, mis räägib maksmise erijuhtudest.

Kas siis võtab riik endale kohustuse maksta kinni nunnade sotsiaalmaks, nagu seda tehakse näiteks diplomaatide abikaasade puhul, või tuleb hoopis muuta seadust nii, et klooster ise saaks ametliku palga ja töökohata nunna eest sotsiaalmaksu ära maksta. Au sõnul nõuab aga sellise erandi tegemine juba poliitilist otsust.


Postimees

Uudiste arhiiv