Pärnut külastas rekordarv turiste

Kui mullu käis kogu aasta jooksul Pärnu turisminfopunktis 50 643 kodu- ja välismaist külalist, siis tänavu kaheksa kuuga 54 217. Pärnu linnavalitsuse turismispetsialist Helve Kask hindas, et turismiinfopunktidest käib läbi kuni 15 protsenti Pärnu külalistest, seega väisab tänavu linna ligi 400 000 turisti.

Tõsi, jahe ja vihmane ilm tõi suvepealinna varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem eestimaalasi, kuid seda kompenseeris Euroopa riikidest saabunute hüppeline tõus. Nii on tänavu augusti lõpuks Pärnusse jõudnud prantslasi, hispaanlasi ja itaallasi ligi kolm korda rohkem kui kogu eelmisel aastal.
Euroopa Liidu riikidest saabunud seletasid enda huvi sooviga näha oma silmaga, millised uued euroliidu maad tegelikult on. “See, et me oleme nüüd liidu liige, annab neile julguse, et siia on turvaline tulla,” selgitas Kask.

Enamasti tulevad külalised korraga kolme Balti riiki vaatama. “Muljete kohta pärides oleme vastuseks kuulunud, et Eesti on jätnud kõige parema mulje ja siin nähakse väga suurt arengupotentsiaali,” selgitas Kask.

Venemaalt tulijate arv püsib 900 ligi. “Kui küsime sealt tulnuilt, miks rohkem inimesi siia ei tule, nimetatakse jätkuvalt raskusi viisa saamisega,” sõnas Kask.

Maade arv, kust Pärnut avastama tullakse, on jäänud samaks: kui mullu külastasid Pärnut 73 riigi turistid, siis augusti lõpuks oli riike kirjas 74. Muu hulgas on Pärnut külastanud ka turistid Uruguayst, Iraanist, Egiptusest ja Colombiast.

Otsivad aktiivset tegevust

Infopunkti tulijad küsivad küll palju majutuse järele, kuid kaugelt saabujail on enamasti kohad broneeritud ja nüüd tunnevad nad huvi, mida Pärnus või mujal Eestis vaadata. “Enamik välisturiste on siin päeva või kaks ja sõidab ülejäänud Eestit avastama. Väga huvitatud ollakse Kihnust ja Saaremaast,” ütles Kask.

Pärnumaa tõmbenumbrid on Soomaa ja Nigula looduskaitseala ning golfiväljakud. Samuti ollakse huvitatud ratsutamisest ja kanuusõidust, üllatavalt paljud välisturistid on kuulnud Tervise Paradiisist, loetles Kask.

Just Tervise Paradiis meelitas eestlasedki jaheda ilmaga Pärnusse, eriti palju jõudis tänu veekeskusele siia lasteekskursioone.

Tervise turundusdirektor Tiina Kiibus ütles, et kui nad kolm kuud tagasi ei osanud prognoosidagi, kas suvel tuleb rahvas veekeskusesse, siis nüüd võib tõdeda rõõmuga, et polnud vahet, kas akna taga oli 18 või 28 kraadi - maja oli rahvast täis.

“Jaheda ilmaga ei olnud rannas midagi teha ja nii tuldi meile ning kui väljas lõõskas päike, ei jõutud lõputu arv tunde rannas peesitada ning tuldi basseinidesse end jahutama,” rääkis Kiibus.

Plussid ja miinused

Pärnu probleemiks nimetavad turistid jalgrattateede nappust. “Inimesed laenutaksid meeleldi rattaid, aga nendega pole peaaegu kuskil võimalik turvaliselt sõita,” tähendas Kask. “Ka lagunevaid kõnniteid on nimetatud ja tõsist peamurdmist valmistab välismaalastele parkimine Pärnus, vähe on näha selgitavaid märke.”

Ehkki majutuskohti piisab, napib odavaid ööbimispaiku - nii kämpinguid kui telkimisplatse.

Suvepealinna plussina märgivad turistid üha sagedamini kultuuriürituste rohkust. Paraku lõpevad konkursid-festivalid keset augustit järsku ära. “Praegu polegi nädala algul muud soovitada kui Tervise õhtuid,” nentis Kask.

Väga suureks boonuseks loeb Kask seda, et nüüd saavad turistid otse Pärnust Kihnu sõita. “Ja lõpuks ometi saime suvel turistidele laevakruiise soovitada!” rõõmustas ta.

Postimees