Sinimustvalge vardasse ainult südame sunnil

Rahvuslipu väljatoomine muutub inimestele isegi riiklikel pühadel vabatahtlikuks.
Leigema rahvusliku meelega majaomanike ja laiskade kojameeste elu teeb edaspidi kergemaks Eesti lipu seadus, mis jätab sinimustvalge heiskamise ja kasutamise igaühe südametunnistuse asjaks.
Läinud nädalal riigikokku jõudnud uus lipuseaduse eelnõu võtab inimestelt kohustuse panna riigipühadel majadele lehvima rahvuslipp, kuid annab igaühele lipu heiskamise õiguse. “Eraisikutele on antud suurem vabadus kasutada Eesti lippu rahvusliku sümbolina, mis tähendab, et lippu võib heisata ja kasutada siis, kui seda peetakse vajalikuks,” märgivad eelnõu autorid. “See on oluline muudatus riigi sümboolika väärtustamise seisukohalt just kodaniku jaoks.”

Karistused jäävad ära

Nad lähtuvad eeldusest, et heade kodanike sisemiseks sooviks on tähistada lipu väljapanekuga riigile ja rahvale olulisi sündmusi. Samas sisaldab eelnõu kõigile üleskutse heisata iseseisvuspäeval 24. veebruaril Eesti lipp elu-, äri-ja büroohoonetel. Mingid karistused ei taba aga neid, kes selle soovituse peale vilistavad. Kavas on sätestada üheselt põhimõte, et Eesti lipp on samaaegselt nii riigilipp kui ka rahvuslipp, mida ta on olnud ka ajalooliselt.
Kuigi eelnõu formaalne algataja on parlamendi põhiseaduskomisjon, valmistasid selle ette Eesti parimad lipukultuuri asjatundjad eesotsas riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustaluga. Tänase seisuga ei sunni oma kodanikke riigilippu heiskama ükski Euroopa Liidu riik peale Eesti ja Läti. Leedu loobus sellest nõudest tänavu juunis.
Lipuheiskamise kohustus lipupäevadel jääb alles riigi-ja omavalitsusasutustele ning avalik-õiguslikele isikutele. “Riik kasutab Eesti lippu kui riigilippu, andes samas eraisikutele eeskuju rahvuslipu kasutamiseks,” seisab seletuskirjas. Aastas on kokku 16 lipupäeva, millele lisanduvad valimispäevad. 9. mail – Euroopa päeval peavad riiklikult tähtsatel hoonetel lehvima kõrvuti sinimustvalge ja sinine euroliidu tähelipp.
Juba lähitulevikus on keelatud riigilipu langetamine riigikogu, valitsuse, riigikohtu, riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumide, Eesti Panga, maavalitsuste ning valla- ja linnavolikogude hoonetel, samuti kaitseväe väeosades ja piiripunktides. Seal, kus lipp alaliselt lehvib, peab ta olema pimedal ajal valgustatud. Samuti lubab eelnõu heisata ööpäeva ringi lipu Eesti välisesindustel, mis on rahvusvaheline diplomaatiline tava.

Seniseks jääb trikoloori Pika Hermanni torni tõmbamise ja sealt langetamise kord.

Urmas Reinsalu: Riigikogu küll vaidleb, kuid jõuab üksmeelele

Põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu väitel võiks heal juhul lipuseadus kehtida juba järgmisel Eesti riigi sünnipäeval.

•• Kas suur saal toetab seda seadust sama konsensuslikult kui põhiseaduskomisjon?

Suuri parteilisi lõhesid ei tohiks tulla, sest positiivse märgina ei saatnud erakonnad vastulauseid. Parlamentaarne debatt tuleb, kuid usun, et lõpphääletusel võetakse see seadus vastu.

•• Kui eelnõu seaduseks saab, siis milline võiks näiteks 24. veebruaril olla tänavapilt Narvas või Kohtla-Järvel?

Eelnõu tegelik mõte on, et iseseisvuspäeval peaks lipp olema kohustuslikult igal hoonel. Selle teema üle tuleb kindlasti laiem arutelu. Ilmselt on oodata ka ettepanekuid, mis tahavad säilitada veel mõned kohustuslikud lipuheiskamise päevad.

•• Kas tulevikus on põhjust selle järgi, kas riigipühal kusagil lipp lehvib või mitte, jagada inimesi Eesti riigile lojaalseteks ja vähem lojaalseteks kodanikeks?

Arvan, et see, kas 1. septembril on lipp üleval või ei ole, ei saa kuidagi jagada inimesi headeks või halbadeks eestlasteks. Kui inimesed täht-päevadel lipu heiskavad, siis on see nende sisemine ja patriootlik vajadus. Seadus näeb ette võimaluse hoida pidevalt oma kodudel lippu.


Eesti lipul vanust 120 aastat

Üks maailma vanimatest
Tõnissoni abiga riigilipuks

•• 1884. aastal Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna sisseõnnistatud sinimustvalge kuulub maailma vanimate riigilippude sekka.
•• Algne EÜS-i lipp omandas rahvuslipu tähenduse 20. sajandi alguses ja muutus võitluslipuks Vabadussõjas. Lippu puudutav määrus võeti esmakordselt vastu Eesti Ajutise Valitsuse poolt 1918. aasta 21. novembril ja heisati noore Eesti riigi sümbolina Pika Hermanni torni 12. detsembril.
•• 1922. aastal leidis valitsus, et Eestil peavad eraldi olema rahvuslipp ja riigilipp. Viimase kavandi laitis maha tollane riigikogu enamus. Sinimustvalge kasuks kallutas rahvaasemikke Jaan Tõnissoni veenev kõne. Sama aasta juunis kinnitati esimene riigilipu seadus, mis andis sinimustvalgele ametlikult riigilipu staatuse.
•• Eesti taasiseseisvumise ajal võeti pikka aega keelu all olnud lipp taas kasutusele rahvuslipuna. Pika Hermanni torni kerkis ta taas 1989. aasta 24. veebruaril.

EPL