Tallinna Filharmoonia lõpetab oma hooaja reedel, 27. mail kell 19.00 Tallinna Metodisti kirikus toimuva kontserdiga, kus tulevad ettekandmisele Jaan Räätsa „Nonett“ (1967) ja Gustav Mahleri „Laul maast“ (Arnold Schönbergi seades). Dirigent Stanislav Kotšanovski juhatusel esinevad Tallinna Kammerorkester, metsosopran Annely Peebo ja tenor Mati Turi.

KAVA:
Jaan Rääts (1932) Nonett (1967)
Gustav Mahler (1860–1911) / Seade: Arnold Schönberg (1874–1951), Rainer Riehn (1941)
Laul maast / Das Lied von den Erde (1908–1909/1921/1980)
I Joogilaul maailma viletsusest / Das Trinklied vom Jammer der Erde
II Üksildane sügises / Der Einsame im Herbst
III Noorusest / Von der Jugend
IV Ilust / Von der Schönheit
V Joobnu kevades / Der Trunkene im Frühling
VI Hüvastijätt / Der Abschied

Lõppkontsert toob publiku ette Peterburi noore särava dirigendi ja Eesti-Euroopa märgiliste heliloojate teosed, näidates võrdluses 19. sajandi ekstreemsetest tunnetest kantud kaunist valulist sümfooniat ja kõigele sellele vastukaaluks sündinud 20. sajandi uut mängulis-rütmiergast stiili.

Dirigent Stanislav Kotšanovski (1981) kohta on öeldud, et tema üks suur anne on loomupärane oskus saada orkester mängima voolavalt ja vabalt. Oma noore ea kohta on ta saavutanud palju. Kotšanovski õppis Peterburi Kontservatooriumis kolmel erialal: koorijuhtimine, orel ning ooperi-sümfooniline dirigeerimine. Lisaks muudele tunnustustele sai Stanislav näiteks Peterburi ülikoolide parima tudengi eridiplomi (2004).
Ta on juhatanud Peterburi prestiižseid orkestreid ja töötab Moskva ning Peterburi ooperimajades.
Kotšanovski repertuaaris on peamiselt vene ja itaalia romantilised ooperid. 2008. aastal tegi Stanislav Kotšanovski debüüdi Londoni Coliseumis balletiga „Giselle“, samuti Peterburi Akadeemilise Filharmoonia suures saalis ning dirigeeris Veneetsia Teatri Sümfooniaorkestrit.
Järgmisel hooajal on tema plaanide hulgas seista dirigendina Milano Orchestra I Pomeriggi Musicali ees ning assisteerida Dmitri Jurowski uuslavastust Tšaikovski ooperist „Kuldkingakesed“ Flaami Ooperis Belgias.

Jaan Rääts on neoklassitsistliku stiilisuuna juhtiv esindaja, kes tõi 1960. aastatel eesti muusikasse rõhutatult antiromantilise – aktiivse, mängulise, tundekultusest vaba väljenduslaadi. Eesti uue muusika üheks tähtteoseks sai tema 1961. aastal loodud nooruslik ja rütmiergas Kontsert kammerorkestrile op 16.
Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. Helilooja on öelnud: “Mulle ei meeldi ranged süsteemid. Mulle meeldib igasugust kõlamaterjali endasse imeda, filtreerida, vajalikul määral emotsionaalselt töödelda. Sel alusel fantaseerida...”
Jaan Räätsa muusikast on välja antud üle 40 vinüülplaadi ja CD, sealhulgas firmadelt Melodija, Antes Edition, Finlandia Records, Capriccio Records, Kreuzberg Records, Eurodisc jt. Firmalt Antes on ilmunud ka kaks autori-CDd (1995, 1996).

Romantismiajastu 20. sajandisse juhtinud Austria-Böömi päritolu Gustav Mahleri (1860–1911) vokaalsolistidega sümfooniline suurvorm „Laul maast“ on sisuliselt tema 9. sümfoonia. „Laul maast“ tekstide aluseks on Hiina poeemid. Mahler oli vägagi teadlik nn 9. sümfoonia needusest, seetõttu ei nimetanud ta nähtavasti meelega uut teost sümfooniaks – ehkki kaheksa sümfooniat oli enne kirja pandud ning „Laul maast“ oleks talle iseloomuliku laiendatud sümfoonia žanriga hästi sobinud. Ju oli Mahleril sääraseks ebausuks ja halvaendelisuse vältimiseks ka põhjust, kuna just sel perioodil teadvustas ta enesele kaasasündinud südameriket, pealegi oli äsja raske haiguse tagajärjel surnud tema vanim tütar.
Niiviisi igavikulistest mõtetest laetuna kujunes sellest ääretult isiklikku laadi teos, mille aines on kohati ebamugav ja intiimne. Moraaliteemad segunevad mõtisklustega elu mõtte üle, rõõmud ühinevad kibeda kurbusega. „Carpe Diem,“ kumab Mahleri sõnum nende maist ilu ja hetke võlu kummardavate ridade vahelt läbi tekstivalikute.

Metsosopran Annely Peebo on kõrgelt hinnatud ooperilaulja, kelle pagasisse kuulub suurem osa ooperiliteratuurist tuntud rolle. Samuti on ta tunnustatud kontsertlaulja, esinedes nii kammermuusiku kui ka suurvormide solistina. Annely Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise, edasi õppis ta Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis. Annely Peebo on soleerinud Milano, Napoli, Genova, Verona, Cagliari, Ravenna, Torino, Helsingi, Viini, Trieste, Pariisi, Caeni, Londoni ning teistes kuulsates ooperimajades.

Tenor Mati Turi on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal (prof. Ants Üleoja) ning õppinud laulmist prof. Jaakko Ryhäneni juures. Aastail 1992-2004 laulis ta Eesti Filharmoonia Kammerkooris, alates 2005 on Turi vabakutseline solist. Mati Turi on üks nõutavamaid oratooriumisoliste Eestis, kelle repertuaaris on teosed barokiajastust kuni tänapäeva heliloojate loominguni. Viimasel ajal on Turi lauljakarjääris oluliseks osaks saanud ooperirollid.

Tallinna Filharmoonia – elamus väärt kontserdist!