Karja kirikus saab nautida varajast kirikumuusikat
12. juulil kell 20.00 toimub Karja kirikus gregooriuse koraali ja keskaegne polüfoonia kontsert “Portae Aeternales” (‘Igaviku väravad’), mille annab Prantsusmaalt Strasbourgist saabuv ansambel “Trecanum”.
Tegu on üsnagi eksklusiivse etteastega Baltimaades ning Soomes ringreisi sooritavalt muusikuteühenduselt – lisaks Karjas toimuvale esinemisele astutakse Eestis üles veel vaid 9. juulil Tallinna Oleviste kirikus.
Sõna 'trecanum' on tõenäoliselt keskaegne mugandatud tõlge kreekakeelsest sõnast 'trisagion', mis tähistab pöördumist Püha Kolmainsuse poole.
Ansambel Trecanum sündis 1996. aasta detsembris, mil Strasbourg'i konservatooriumi professor Etienne Stoffel koondas ühisteks esinemisteks väga erineva muusikalise taustaga lauljad, kellega on ühiselt ja süvitsi edendatud teadmisi ning kogemusi liturgilise laulu alal. Viieteistkümne aasta jooksul on esinetud paljudes Euroopa riikides - peale koduse Prantsusmaa veel Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Poolas, Itaalias, Horvaatias, Kanalisaartel, Hispaanias, Venemaal, Soomes, Leedus ja Lätis.
Eestis on ansambel Trecanum olnud juba ka 2004. aastal. Tookord astusid need lauljad üles Kuressaare lossi päeval ning eraldi etteastega veel ka Valjala kirikus.
Programmis „Portae aeternales” tuleb esitamisele keskaegsete laulude tsükkel (Lääne-Euroopa kristlik muusika 5.-15.saj.). Tekstid pärinevad pühakirjast ja psalmidest ning keskaegsete vaimulike poeetide sulest.
Selgituseks Gregooriuse Koraali kohta: Gregoriuse laul on reeglina saateta ja toetub keskaegsetele laadidele. Muusikutegevust hakati Gregoriusele põhjendamatult omistama alles 9. saj. ja siis sai ka tavaks kutsuda uus- rooma kirikulaulu tema nime järgi. Mingit seost tal nende meloodiatega ilmselt siiski pole. Tema ajal korraldatud tekstide juurde kuulusid vana- rooma meloodiad.
Üldiselt oli gregooriuse laulu aluseks ladinakeelne proosatekst (vaid hümnis ja sekventsis värsstekst). Selle poolest erineb kristlik kirikulaul oluliselt antiikmuusikast, mis lähtus värsstekstidest. Gregoriuse meloodia põhitüüpi võiksime nimetada proosameloodiaks, sest temas puudub selge meetriline korraldus, rõhuliste ja rõhutute meloodiaosade reeglipärane vaheldumine..
Pilet: 5 € - alla 18 aastased tasuta.
Tegu on üsnagi eksklusiivse etteastega Baltimaades ning Soomes ringreisi sooritavalt muusikuteühenduselt – lisaks Karjas toimuvale esinemisele astutakse Eestis üles veel vaid 9. juulil Tallinna Oleviste kirikus.
Sõna 'trecanum' on tõenäoliselt keskaegne mugandatud tõlge kreekakeelsest sõnast 'trisagion', mis tähistab pöördumist Püha Kolmainsuse poole.
Ansambel Trecanum sündis 1996. aasta detsembris, mil Strasbourg'i konservatooriumi professor Etienne Stoffel koondas ühisteks esinemisteks väga erineva muusikalise taustaga lauljad, kellega on ühiselt ja süvitsi edendatud teadmisi ning kogemusi liturgilise laulu alal. Viieteistkümne aasta jooksul on esinetud paljudes Euroopa riikides - peale koduse Prantsusmaa veel Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Poolas, Itaalias, Horvaatias, Kanalisaartel, Hispaanias, Venemaal, Soomes, Leedus ja Lätis.
Eestis on ansambel Trecanum olnud juba ka 2004. aastal. Tookord astusid need lauljad üles Kuressaare lossi päeval ning eraldi etteastega veel ka Valjala kirikus.
Programmis „Portae aeternales” tuleb esitamisele keskaegsete laulude tsükkel (Lääne-Euroopa kristlik muusika 5.-15.saj.). Tekstid pärinevad pühakirjast ja psalmidest ning keskaegsete vaimulike poeetide sulest.
Selgituseks Gregooriuse Koraali kohta: Gregoriuse laul on reeglina saateta ja toetub keskaegsetele laadidele. Muusikutegevust hakati Gregoriusele põhjendamatult omistama alles 9. saj. ja siis sai ka tavaks kutsuda uus- rooma kirikulaulu tema nime järgi. Mingit seost tal nende meloodiatega ilmselt siiski pole. Tema ajal korraldatud tekstide juurde kuulusid vana- rooma meloodiad.
Üldiselt oli gregooriuse laulu aluseks ladinakeelne proosatekst (vaid hümnis ja sekventsis värsstekst). Selle poolest erineb kristlik kirikulaul oluliselt antiikmuusikast, mis lähtus värsstekstidest. Gregoriuse meloodia põhitüüpi võiksime nimetada proosameloodiaks, sest temas puudub selge meetriline korraldus, rõhuliste ja rõhutute meloodiaosade reeglipärane vaheldumine..
Pilet: 5 € - alla 18 aastased tasuta.
Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Ole esimene, kes lisab kommentaari Anna hinnang