Vene turisti tõmbab Eesti loodus

Moskva esinduslikku viietärnihotelli Zolotoje Koltso kogunesid eelmisel kesknädalal Venemaa pealinna turismifirmade esindajad, et kuulata, mida on Eesti kolleegidel pajatada maarjamaisest puhkuse- ja terviseturismist. Muidugi olid kõneks ka loodusturismi võimalused.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses korraldab esimesi nädalaid Venemaa turismi Evelyn Ester. Tema sõnul on Venemaalt saabuvate turistide hulk jõudsalt kasvanud ja läheneb kiiresti seni veel soomlaste järel teist kohta hoidvate lätlaste külastussagedusele. Statistika näitab, et 40 protsenti meil käivatest venelastest vaatab ka loodusobjekte. Küllap sõltub see arv natuke ka sellest, mida just loodusobjektiks pidada; looduse õpperadadele või looduskaitsealadele jõuab idaturist esialgu siiski üsna harva.
Firma Meždunarodnaja Panorama eestlannast töötaja Sirje Tšiminova ütleb, et nende firma on veel noor ja turismiturul üsna tundmatu. Tänavu on Eestisse läkitatud poolsada turisti, esmajoones Otepääle ja Saaremaale. Uue aasta lootusi ei taha Sirje ära sõnada, aga arvab ometi, et reisijate puudust pole karta. Kindlasti tahab ta hakata korraldama suusareise oma kodumaakonda Võrumaale.
Ka teise suhteliselt uue firma FinEurotour juht Tatjana Fedototškina on gruppe saatnud Tallinna kõrval veel Otepääle, samuti Roosta puhkekülla. Suurimaks probleemiks peab Fedototškina niru rongiühendust: see oleks reisihimulistele taskukohaseim liiklusvahend, üks rong päevas on seetõttu vähe mis vähe. Seda Tatjana Fedototškina muljet saan oma kogemuste põhjal ainult kinnitada: meidki Moskvasse viinud ja sealt tagasi toonud rongijupatsid olid triiki täis.
Teine probleem, mida Vene turismikorraldajad välja toovad, on see, et Eesti ei vormista nende klientidele kiirviisat. Aga venelane pole sakslane, kes terve aasta päeva kaupa ette planeerib, tema on hoopis spontaansem ja otsustab näiteks kesknädalal: oh, tore oleks sõita nädalavahetuseks Eestisse!
Ja loodusturismi idee köidab usutletavaid kohe väga. FinEurotouri huvitaks esmajoones puhkus turismitaludes. Minu küsimus “Kas suurlinlased äkki ei karda seda Eesti veel nii harjumatult puutumata loodust?” paneb mõlemad jutukaaslased energiliselt päid raputama. Sirje Tšiminova meenutab, kuidas tema Saaremaal käinud kliendid olid kes hobuse seljast maha kukkunud, kes kaamera ära kaotanud, aga täis siirast vaimustust olnud kõik: mõelge vaid – värske kala otse merest! Ja bensiinitossuta õhk ning rahulik müra- ja stressivaba keskkond.
Venemaal olevat loodusturismiettevõtjad näppudel üles lugeda. Midagi tehtavat Ivanovo oblastis ja midagi Baikali ääres. Aga suure riigi kohta on see piisk meres. Sestap oleks eestlastel siin tegutsemistee igati vaba, jätkuks vaid piisavalt vene keelt oskavaid turismitalunikke. Venelane ju võõrkeeltega üldjuhul hakkama ei saa. Aga Sirje Tšiminoval on Eesti turismitalude nimekiri näpus: “Vene keelt on vähe – rootsi, soome, inglise, saksa.” Tatjana Fedototškina vaidleb kolleegile vastu: neis taludes, kust tema Lõuna-Eestis olles läbi astus, sai vanem põlvkond vene keelega suhtlustasemel hakkama küll, mitte ehk väga ladusalt, aga polevat hullu olnud ühti.
Valdavalt lastele ja noortele reise ja õppelaagreid korraldava lõbusa nimega turismifirma Αпрель – siis Aprill – direktorile Jelena Pimenovale jäi tutvustusest esmajoones meelde ehk kõige iseäralikum killuke:
“Minu jaoks oli senini saladus, et Eestis on koht, kus lausa veel olles saab saunas käia!” Jelena Jevgenijevna peab silmas teadagi Soomaa mehe Aivar Ruukeli “Pühamüristust”, mida moskvalanna nüüd kõvasti reklaamima lubab hakata... Aga mitte ainult seda: “Meile pakuvad huvi ka Eesti looduse õpperajad.” Üllatav olnud teada saada sedagi, et Eesti on muutunud Soome linnuvaatlejate mekaks. Ka Venemaal olevat linnuhuvi tõusulainel ja kuivõrd Αпрель teeb rohkesti koostööd noorsoo huvikeskustega, võiks sealsete taime- ja loomahuviliste õppereisid Eesti looduskeskustesse igati hea mõte olla.
Ja lõpetuseks üks oluline mõte veel. Selle söandas välja öelda Sirje Tšiminova:
“Vene turist on see, kes maksab. Soome ja Saksa turist ei maksa, aga Vene turist viskab alati peremehele midagi paremat taskusse.”