Ravimtee on inimese seespidine kosmeetikum...

Mercedes Merimaa on Audru keskkooli bioloogia- ja arvutiõpetaja, kes tunneb ja kasvatab ravimtaimi.

Taimedest, kui põllu- ja niidutaimed kaasa arvata, koguneb tal sügiseks mitusada droogi. Tema koduaed on liigirohkuselt Eesti kolmas: edestavad Tiiu Väinsaare aed Tallinna lähedalt ja Mall Värva Lõuna-Eestist.
Merimaa ei pea oma tegevuses tähtsaks ravimtaimede müüki, pigem huvi koostada ravimteesid inimestele, kes tulevad talle tervisehädasid kurtma. Aga näiteks 18. detsembril Pärnu jõululaadal tahavad tema kolleegid Zonta klubist taimetundja ravimteesid ka müüa.


Kas laadal müüakse jõuluteed?


Jõuluteed ka. Kui jõuluteemal rääkida, soovitan inimestele harilikku punet. See aitab ülesöömise vaevusi vähendada. Üldse oleks tark jõulutoitusid maitsestada kas selleri või peterselliga. Kes viitsiks neist teha mahla, saaks valmistada nooruse eliksiiri, millesse kuuluvad nii lehed kui juured. Saadud mahla tuleks maitsestada ebaküdooniasiirupi ja ingveriga. Tulem on nagu troopiline mahl, mis toitev, värskendav ja noorendav. Sellerit ja peterselli võiks teha isegi hoidisteks ja korraga suuremates kogustes, siis on pidupäevade puhul hea võtta. Ingveri asemel võib kasutada Eestimaal kasvavat kalmust, selle juur on meie ingver. Kalmuse söömine aitab kõhuhädade, isegi pohmeluse vastu.


Kuidas suhtute apteegis müüdavatesse loodustoodetesse, mida reklaamitakse? Ravimteedest on need palju kallimad.


Soovitan neid ka, sest kõike ei saa kodus ise teha. Spetsiaalse tehnika abil saadakse toimeaine kätte kontsentreeritult, ravimtaimede kasvatajal sellist võimalust ei ole. Et loodustooted võivad olla kontsentratsioonilt üksjagu tugevad, oleks tark perearstilt nõu küsida.

Palju populariseeritakse hõlmikpuutinktuuride kasutamist. Tema põhitoime on aju vereringe parandamine, kuna ekstrakt aitab ajju hapnikku transportida. Olen isegi selliseid jutte kuulnud, et juuksed hakkavad uuesti kasvama, nägemine paraneb. Tegelikult on need jutud loogilised: kui peas vereringe paraneb, võivad vereringehäiretest tingitud hädad taanduda. Näiteks tänapäeval blokeerib arvuti tugevalt mõtlemise, sulgeb ülemised tsakrad - tekib pingelise mõttetegevuse ülekoormus. Mõistagi ei tohiks hõlmikpuu-ravi nii võtta, et võtan tinktuuri ja töötan 20 tundi jutti arvutiga. Mõistlikkuse piires tuleb arvutitki kasutada.


Teilgi kasvab aias hõlmikpuu. Kasulikuks muutub see alles 20-30 aasta pärast: tuleb kaua oodata.


Minu kui kollektsiooni ja hobikasvataja huvi on siin selles, et taime kasvatades näha, kuidas see sirgub. Praegu on tal jah alles bonsai-vorm. Meil vajab ta talvel kaitsmist. Tallinnas istutatakse praegu hõlmikpuid.

Ilmselt on hõlmikpuid vaja esmalt selleks, et nende toimet mõista. Hõlmikpuul on kaheosaline leht, millel puudub pearood. Taimel pole tsentraalseid kanaleid, ta transpordib oma toitaineid lehe laba juurest otse lehe kõikidesse osadesse. See näitab, miks suudab taim meie aju verevarustust parandada: ta teeb seda juba oma organismis.

Olen ise hõlmikpuutablette proovinud. Loodustoodetega on nii, et ega neli-viis tabletti tee imesid. Tähtis on järjekindlus. Vähemalt kuu või poolteist võiks kesta üks ravikuur ja alles pärast seda on muutusi oodata.

Andmeid leidub hõlmikpuu kohta alles 11. sajandi Hiinast, lehe kuju järgi kutsutakse puud pardijalaks. Tegelikult oli puu olemas enne dinosauruseid.


Loodusravi, tundub, on rohkem ennetava toimega või sobiv siis, kui häda pole veel suur. Kas arvate teisiti?


Ei arva. Teatud teede joomine peaks kestma kaks-kolm nädalat. Igapäeva meeldiva teena soovitaksin melissi: rahustab, taastab meie tasakaalu ja korda organismis.

Inimene on end harjunud väljast korrastama kreemide ja toniseerivate vedelikega, kuid seestki tuleb ennast korrastada. Seepärast on eriti tähtis teada, mis aitab toitu seedida, organismist jääkaineid välja viia. Toidus, mida tänapäeval sööme, on ju palju värv- ja säilitusaineid, toiduks tehtud taimi pritsitakse herbitsiididega, mis kipuvad organismi saastama ja mida oleks vaja välja saada. Ses osas on uued tugevad tegijad sparglivõsud, mida on poes nii rohelisi kui valgeid.

Aga tahaksin toonitada: kui inimene istub ja joob teesid, arvates, et nüüd on kõik hästi, siis nii see pole. Taimeteed ei saa heastada seda, mis tekib liigsest istumisest. Peame end ikka liigutama ka: käima, jooksma, võimlema. Värsket õhku ja jalutuskäiku ei asenda ükski tee, mõlemad on tähtsad.


Aeg on hall, päikest pole. Millist teed soovitaksite praegu?


Apteegis tuleks vaadata neeruteede, maksa ja sapiteid puhastavate droogide poole. Toetades neid organeid, aitame kaasa toidu seedimisele ja see tekitab parema enesetunde - rinnaalune täiskõhutunne kaob. Kui toetada neere, viivad need jääkaineid meie organismist hoolsamalt välja. Enesetunne paraneb ja hall ilm ei rõhu enam niiväga.

Postimees