Olete ooodatud näituse Maria Reppo “Kiire kunst” ja Igor Ziko “Saaremaa mustand” avamisele 2. novembril kell 16. Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis. Avamisele tulijatele lossi sissepääs TASUTA.

Maria Reppo-Šabarova on sündinud 1975. a Tallinnas, lõpetanud Tallinna 75. Keskkooli, seejärel Tallinna Kunstikooli. Kõrgema hariduse omandas 2001. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas vene ja slaavi filoloogia erialal.

2002. aastal avaldas luulekogumiku "Nartsissimo" ning liitus samal ajal ka eestivene mitteformaalse kunstnikeühendusega "Ježi".

On end täiendanud kunstnike Oleg Võssotski ja Tatjana Buhhenskaja meistriklassides Tallinnas ning Pavel Kozlovi meistriklassis Moskvas. Õpib vabade kunstide erialal Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemias. See näitus on tema teine etteaste Kuressaares.

Maria Reppo esitleb kahte maaliseeriat.

Esimene maaliseeria koosneb suvisel ringsõidul sündinud piltidest ja edastab esimesi muljeid Muhust ja Saaremaast. Need on kaheksa kiiresti valminud väikeseformaadilist tööd. Autori sõnutsi on nende piltide puhul oluline esmapilk, mulje põhjamaise saare suvest, saarelise elu ja looduse saladuslikkusest, samuti sügavhall värvitoon, milles iga varjund ja liikumine saavutab erksuse ja selguse.

Teine seeria on "Vareste lood". Tegu on õlitehnikas teostatud graafiliste allegooriatega, kus peakangelasteks on inimeste kõrval elavad ning neile nii sarnased linnud. Varesed astuvad neil piltidel üles erinevates rollides. Tegelevad enesekiitmisega, võitlevad võimu pärast, varastavad ideid, tülitsevad, loovad ja räägivad palju. Täiesti inimeste moodi. Neid töid ei või nimetada täiel määral maalideks. Need on äärmiselt lakoonilised värvide valiku poolest ja seepärast lähedasemad pigem joonistusele või graafikale, kuid õlivärvi tihe tekstuur muudab selle seeria kangelased palju lähedasemateks, maisemateks ja inimtaolisemateks. Süžee mustvalge jaotus jätab eemale kõik ebaolulise ning annab võimaluse üksnes mõtetele keskendumiseks.

Igor Ziko on Tallinna kunstnik ja disainer. Esitleb seeriat "Saaremaa Mustand" žanris, mis läheneb loodusmaalile.

12 pastellijoonistust kujutavad endast juhuslikke maastikumotiive suures ja väikeses plaanis.
12 ülevat konstruktsiooni, mis on loodud ammu enne mind ja meid.
12 "asja iseeneses". Logosed.

Ma ei kujutanud ette, et toimuvad sellised metamorfoosid, kui võtsin ajaviiteks kartongi ja pastellid, et natuurist visandada mõned lihtsad, esmapilgul mitte midagi ütlevad külamaastikud. Võib-olla tuleneb see musta kartongi maagiast, võib-olla on see veelgi sõnulseletamatum - võib-olla kõik, mis jääb kontinendi haardeulatusest väljapoole, omab oma, erilist vibratsiooni.

Vaatamata põhjuste ja ajendite hägususele on tagajärg seda selgem - ainus õige tee, mida piltide vaataja saab ette võtta, on tee galeriist algpunktideni. Tee põllule, koostamaks oma, isikliku metafüüsilise dialoogi. Küllap tunnetate isegi vajadust selle järele. Aga mina kui autor saan juba olema kontekstis, mida teie loote. Ja see on fakt.