Väike ülevaade Lõuna-Eesti turismimagnetitest

Lõuna-Eesti on imeline koht! Siin on nii-nii palju ilusat, mida vaadata, külastada ja teha!

Lõuna-Eesti puhkamisvõimalusi koondav veebilehekülg southestonia.ee annab sulle väikese ülevaate Lõuna-Eesti magneetilistest vaatamisväärsustest. Suuremalt on esitatud need magnetid, millele rohkem klikitud on. Kõigest pikemalt saab lugeda SIIT.


Jõgevamaa
Kassinurme
Kassinurme voored on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle merepinna, kõrgus ca 80 m).

O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873, milles tegutses kool 1975. aastani. Alates jaanuarist 1987 on siin avatud muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu.

Põltsamaa loss
Põltsamaa linnuse ehitamist alustati juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Linnus on elanud üle nii hiilgeaegu kui ka arvukaid rüüsteretki.

Vene vanausuliste piirkond
Vanausulised (staroverõ) on Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine, mis ei tunnista 17. sajandil patriarh Nikoni poolt algatatud reforme õpetuses ja jumalateenistuse korras. Vanausulised erinevad ülejäänud eestivenelastest unikaalsete traditsioonide ja religiooni poolest.

Vudila
Kogu pere mängumaa Vudila asub Kaiavere järve ääres umbes 7 hektarilisel maa-alal, Elistvere loomapargist vaid 1,7 km kaugusel. Vudila Mängumaa pakub tegevust väga mitmel rindel, siit võib leida mängude ja motomaja, peotalli, labürindi, batuut-takistusraja, batuut-ronimistorni ning sky-jump’i.

Põlvamaa
Eesti Maanteemuuseum
Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaamakompleksi peahoones tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani.

Mooste mõis
Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes – siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid.

Piusa koopad
Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal.

Setomaa ja muuseumid
Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised.

Taevaskojad
Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt.

Tartumaa
Eesti Lennundusmuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum
Tartu linnas ja maakonnas kokku on üle 30 muuseumi. Maakonnas väärivad enim tähelepanu Eesti Lennundusmuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum.

Emajõgi ja Lodjakoda
Juba iidsetel aegadel tekkisid inimasulad just veekogude lähedusse. Tartu tekkele andis kindlasti tõuke siit läbi voolav Emajõgi, mis on läbi aegade olnud oluliseks kaubateeks - nii enne kui ka peale Tartu astumist Hansa Liitu. Emajõge mööda veeti kaupu ajalooliste lotjadega.

Sibulatee
Sibulatee hõlmab Peipsi ääres sõbralikult koos eksisteerivat kolme kultuuri ning kahte rahvust. Siin on omavahel põimunud Eesti talupoja, saksa mõisniku ning vene vanausuliste kultuur, moodustades ainulaadse Peipsiäärse kultuuri.

Tartu Jaani kultuurikvartal
Tartu vanalinnas asuva Jaani kultuurikvartali moodustavad keskaegne Jaani kirik, Antoniuse gild koos õuega, Mänguasjamuuseum, Uppsala maja, Tampere maja, 19. sajandi linnakodaniku muuseum ning väiksemad kunstigaleriid.

Ülikooli campus
Otse ülikoolilinna südames asub ülikooli campus koos Tartu Ülikooli peahoone, mitmete õppehoonete, Toomemäe ja botaanikaaiaga. Tartu üheks vaieldamatuks pärliks on Tartu Ülikooli peahoone – silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Peahoones asuva TÜ Kunstimuuseumi vahendusel saab külastada ülikooli aulat ning pööningukorrusel asuvat endisaegset kartserit.

Valgamaa
Leigo järvemuusika
Leigo Järvemuusika on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisuka muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi.

Otepää talv
Otepää on Baltikumi tuntuim talispordikeskus, mille kaubamärgiks on Eestimaa talvepealinna tiitel. Tänu kuplilisele maastikule, klimaatilisele eripärale ning loodud infrastruktuurile saab siinkandis talvemõnusid nautida detsembrist aprillini.

Otepää Seikluspark
Maa ja taeva vahel pakub elamusi Otepää Seikluspark, mis viib sind seiklusele puude otsas: esimesed rajad on lihtsamad ja madalamal, viimased raskemad ning kõrgemal.

Pühajärve Spaa- ja Puhkekeskus
Kauni pargiga hubane ja mõnus hotell maalilise Pühajärve kaldal pakub sulle vaba ja meeldivat, samas privaatset olemist.

Valgamaa lossid
1881. a. valminud suursuguse punastest tellistest ehitatud Sangaste lossi härrastemaja on historitsismi uhkemaid näiteid Baltikumis, hoone välisilmes võib märgata sarnaseid elemente koguni Windsori paleega Inglismaal. Külaliste tähelepanu köidavad ka tiikide ja haruldaste puuliikidega park ning kajaefekt trepialuses võlvistikus.

Viljandimaa
Heimtali mõis
Viljandist ca 7 km lähedale jääb Heimtali mõisakompleks, mille haruldus on tall-ringhoone. Selle maakivist välissein on jaotatud 16 tahuks. Esimesed kirjalikud teated ringhoonest pärinevad 1858. aastast, selles asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum. Praeguseks on tall ehitatud spordihooneks.

Olustvere mõis ja park
Olustvere on üks paremini säilinud mõisakomplekse Eestis. Mõisa peahoone on ehitatud juugendstiili järgides. Teistest hoonetest on tähelepanuväärsed punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik, sepikoda ning maantee ääres asuv ait.

Soomaa rahvuspark
Mitmekesine loodus, omapärane rippsilla- ja ühepuulootsikukultuur ning viis aastaaega on muutnud Soomaa rahvuspargi populaarseks nii loodushuvilisele rändajale kui lihtsale pühapäevamatkajale.

Viljandi linn
Üle seitsmesaja aasta vanune Viljandi võlub oma lihtsuse, vaikuse, kauni roheluse ja arhitektuuriväärtustega. Linnatänavatele lisavad võlu suured punased betoonist maasikad, kutsudes külastama Viljandist pärit naivisti Paul Kondase kunstikeskust. Kaunis vaade Viljandi järvele avaneb ordulinnuse varemetelt.

Võrtsjärv
Kolme maakonna piiril asub Võrtsjärv, Eesti suurim siseveekogu (270 km²). Järve põhi läheb aeglaselt sügavaks ja vee temperatuur on suviti sageli üle 20 kraadi. Võrtsjärves elutseb üle 30 liigi kalu, sealhulgas haug, koha, angerjas, järv on Euroopa suurim angerjakasvatus.

Võrumaa
Jaaniraotu Linnupark
Jaaniraotu talu asub Võru- ja Põlvamaa piiril Lasva vallas, vaid kiviviske kaugusel Meenikunno rabast. Talu linnupark kasvas välja peremehe armastusest lindude-loomade vastu. Praeguseks on hobi võtnud sellised mõõtmed, et sellega tegeleb kogu pere.

Lasva veetorn-galerii
2009. aasta augustis valmis Lasva veetorni rekonstrueerimine – nüüd on see ökonoomse ja minimalistliku välisilmega, sisekujundus on see-eest väga efektne: esimese korruse põrandas peegeldava põhjaga valguskaev, klavertrepp, helipaagi (kunagise veepaagi) akustiline ruum, valgustus ja mööbel.

Rõuge ürgorg
10 km pikkune Rõuge ürgorg paikneb Haanja kõrgustiku loodeservas ja on kujunenud juba enne jääaega. Kõige sügavamates osades on Rõuge ürgorg ligi 75 m sügavune.

Tamula promenaad ja Kreutzwaldi muuseum
Võrus asub Eesti stiilseim rannapromenaad, mis arvestab nii Katariina allee ajaloohõngu kui ka erinevas eas ja huvidega inimeste soove. Ainulaadne Tamula promenaad pakub palju rohkemat kui vaid päikesevõtt ja ujumine.

Tornide maa
Torne on Võrumaal rohkelt. Nii avaneb Suure Munamäe vaatetornist suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Torn valmis 1939. aastal ning selle kõrgus pärast rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. Torni tippu jõudes saad Eestimaad 347 meetri kõrguselt ning 50 km raadiuses imetleda.