Mõnus peatuspaik - Kursi Jahiloss

12.12.2012
Krahv Manteuffeli jahimõis on üle elanud häid ja halbu ning ka väga halbu aegu. Kuid nüüd on loss taastunud endises ilus ning pakub külastajatele palju meeldivaid elamusi.

Aastal 1888 sai Pedja jõest veidi üle poole kilomeetri eemal katuse alla krahv Manteuffeli jahimõis, mille ta laskis ehitada oma naisele. Kuna krahv oli jõukas mees, siis sai ta hoida palgal alalist teenijaskonda, nii et krahvinna võis siia koos seltskonnaga jahile tulla igal ajal, mil tal selleks tuju tuli, mõis oli alati korras ja arvukad külalistoad ootel.

Kuid siis tuli nõukogude võim ning jahilossist sai pikkadeks aastateks haigla, (tol ajal otsustati millegipärast lammutada kaunid palkonid ja kahhelahjud/ kaminad, mille kivid olid toodud otse Šveitsist), hiljem elasid siin aga sellised elanikud, kes eriti hoolivad ei olnud. Nii see maja allakäik aina süvenes.

Jahilossi suures saalis on külastajatel vaatamiseks fotoalbum, selles on arhiveeritud hoone restaureerimise ajalugu: lagunenud ja räämas maja, inetus ja tühjus...

Kui heita aga nüüd pilk jahilossile ja vaadata, mis hoonest on tänaseks saanud, siis on lihtne mõista siin viibinud külaliste ülivõrdelisi kommentaare ja ka perenaise Alikee Kubi enda tundeid, kui ta algusaega meenutab.

“Kui vaatan tagasi ajale, mil algasin, siis nüüd ei suuda uskuda, et olen selle kõik läbi teinud, sest kõik etapid on olnud nii rasked ja töömahukad. Raske on olnud projekteerida ja oma mõtteid teostada, raske on olnud ka mõnikord lausa musta ja räpast füüsilist tööd teha, näiteks otsast otsani rämpsu täis kolikambrit tühjendada. Ja ümber maja oli lausa soo – lihtsalt kohutav! Asi oli selles, et omal ajal otsustati tee õgvendamise käigus, et tsaariaegset teetruupi pole enam vaja, loomulikult ei saanud vesi ära voolata ja jahilossi poolne ala soostus. Ei saa enam ise ka aru, et kuskohast võtsin selle entusiasmi ja jõu, et kõike jälle korda teha, kuivendada, tiik kaevata...”

Jah, küsimus on, et kuskohast võetakse jõud ja tahe korda teha midagi sellist, mis näib juba lootusetult kaduvikku hääbuvat, kuidas sünnib otsus ennast proovile panna.

Alikee Kubi ütles, et tema otsus osta see maja sündis pikkamööda. Tihti sellest mööda sõites mõtles ta alati, et oi kui räämas ja kole... aga kui ilus, huvitav ja kaunite proportsioonidega. Ja nüüd usub ta, et see oli õige otsus ja hea investeering.

Jahiloss kui mõnus peatuspaik

Jahiloss on koht, mis leiab ise oma kliendid, sellised, kes tahavad looduses puhata ja kes tunnevad huvi ajaloolise hoone vastu. Sest jahiloss pole loss mitte niivõrd oma välimuselt (siin pole torne ja tornikesi), kui just oma olemuselt ning auralt.

Ööbija saab valida kahel korrusel kas kahekohalise toa, nelja magamistoaga apartemendi või sviidi, kõik toad on avarad, kõrgete lagede ja puitpõrandatega. Voodikohti on kokku 20. Tubades on konditsioneer, mõeldud on allergikutele ja ka neile, kes kevadhommikust linnulaulukontserti või kaasööbijate lärmakust pelgavad – nemad saavad rahulikult magada helikindlas toas.

Tubadel on nimed aastaaegade järgi: Kevade-, Suve-, Sügise- ja Talvetuba, aga ööbida saab ka salapärases Mister X toas. Iga tuba on meeleolukalt ja maitsekalt sisustatud vastavalt oma nimele.

Krahvinna ajal olevat majas olnud imekaunis mööbel, kuid praegu majas ringi kõndides võiks arvata, et krahvinna kadestaks praegust sisustust, mis on erakordse maitse ja ilumeelega tehtud, iga ese ja detail on hoolega valitud. Siin leidub ka väga vanu, antiigipoodidest leitud mööbliesemeid nii tubades kui ka kolmes saalis, mis kõik on lausa omaette vaatamisväärsused. Näiteks peasaali põhivärvid sinine, hõbe ja kuld muudavad ruumi suursuguseks ja pidulikuks, jahisaalis on samettapeet ja antiikmööbel ning siinseid seinu kaunistavad jahitrofeed ning jahi- teemalised maalid, näiteks “Krahvinna rebasejahil”.

Maja on oma kauni välimuse võlgu perenaisele tema intuitsiooni, nägemuse, stiili ja maitsekuse eest, kuid samavõrd ka väga heale kunstnikule Albert Gulkile, Kursi koolkonna esindajale, kelle looming on jahilossi nii võluvaks muutnud.

Südamega tehtud toit

Lisaks mugavale majutusele saab siin ka suurepärast toitu nautida – parimast toorainest ja hoolivuse ning armastusega tehtud. Alikee Kubi ütleb enda kohta, et ta on isehakanud kokk, aga tema toite maitstes tundub, et tegu on siiski meisterkokaga. Pole ka ime, sest kokata on talle meeldinud lapsepõlvest alates (ka perenaise ema ja vanaema olid head kokad – geenid!) ning kuna ta teadmishimulisena ka vastavat kirjandust pidevalt tudeerib, siis võib tema kohta vabalt öelda, et ta on eluaegse õppega kokk.

Toidud on siin tõesti maitsvad, küllap ka seepärast, et kui aiapoolselt terrasilt vaadata, siis võib näha aiamaad, kus kasvatatakse nii juur- kui puuvilja ning loomulikult ka maitserohelist. Kõik need looduslikult kasvanud aiasaadused lisavad toidule kvaliteeti, seda tunneb ja kiidab iga külaline.

Põhiroogasid ei ole palju, kuid külaliste meelisroad (ja mis perenaisel hästi õnnestuvad) on kaelakarbonaad sinihallitusjuustuga, üleküpsetatud kana mee ja ürtidega, suud põletav härjapihv või Härjanurme kalatalust ostetud kala ürtide ja võiga, pannkoogid mitmesuguste lisanditega ja suus sulav, otse ahjust võetud majakook.

Restoran Zum Manteuffel on nende roogade nautimiseks igati sobiv koht. Parem on muidugi, kui einetada soovijad oma tulekust ette teatavad, kuid kui nad on nõus natuke ootama, siis võivad nad kindlad olla, et nende roas on just-just peenralt nopitud porgandid ja ülivärsked maitsetaimed. Talvel tuleb muidugi leppida sellega, mis sahvrisse ja keldrisse tallele pandud, kuid ka siis võib kindel olla, et kõik tooraine on oma ja ehtne.

Kasulik siia tulles teada

Külalisele pakutakse mitmesuguseid tegevusi: kalastamine, suusatamine, nooleviskemäng, raamatukogu, kanuusõit, matkamine, grillimine, ratsutamine, jalgrattasõit.

Pakutavad teenused: koosolekuruum/ banketisaal, tasuta WiFi kogu majas, pesumaja, triikimine, püksipress, rattalaenutus, kingapuhastus, telkimine, lõunatoidupakk, tasuta parkimine, ürituste korraldamine.

Kaasa võib võtta lemmiklooma. Soovi korral on võimalik rentida tervet maja oma seltskonna jaoks.

Pedja jõe kaldal seisab juba aastasadu Eesti üks suuremaid kirikumõisaid – Kursi kirik on üks vähestest, mis on algkujul säilinud.

Jahilossi lähedal kasvab vana tamm, mida saab kallistama minna siis, kui tuju on hea. On ka suur murtud oksaga haab, selle puu juurde tuleb minna siis, kui tuju halb või on südamel mingi mure.

Jahilossi väikeses kabelis saab osa hardushetkest ja rahust, siin saab igaüks oma hingele lohutust.

Alikee Kubi:
“Soovin, et leiaksin sellised head kliendid, kes oskavad siinseid väärtusi hinnata ja oskavad näha seda imetabast, mida mina nägin juba siis, kui alles hakkasin renoveerima. Ma naudin nüüd seda kaunist ajaloolist maja, ka siinset vaikust ja rahu. Ootan kliente, et nendega kõike seda jagada.”

skoor

5.0

Viimane kommentaar:

"Täname ilusa ja sisuka puhkuse eest, oli väga kena ja lahke vastuvõtt ! Edu Teile! Perk.RASPEL (5.0)" Anna hinnang

Jõgevamaa

Saada e-mail

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Uudiste arhiiv