Kivistiku metsapargil on lootust uuele elule

Kunagi Vana-Võidu mõisa jahialaks rajatud Kivistiku metsapargist on kujunemas tervisespordi harrastamise keskus. Sealsete vanade tammede all ei hakata jahtima enam ulukeid, vaid hoopis head enesetunnet.

Metsapark asub suures osas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli (VÜKK) maal ning õppeasutuse juhtidel on küpsemas plaan see koht praegusest hoopis suurejoonelisemalt kasutusele võtta.

Praegu käivad kooli õpilased ja ümberkaudsed inimesed metsapargis hoolega suusatamas, selle paiga puhkekohaks kujundamisel on aga arenguruumi veel piisavalt.

VÜKK-i direktor Tarmo Loodus näeb oma tulevikuvisioonis suusaradu, mis kulgevad Vana-Võidu kaudu Saarepeedilt Holstre-Pollini. Samuti majutuskohti kooli ühiselamutes ning vaatetorne, kämpinguid, suusalaenutust ja muud sellist.

«Plaanid on suured, kuid peabki suurelt ette võtma, siis saab midagi ka tehtud,» sõnas Loodus.

Eespool kirjeldatu on aga veel projektide kirjutamise staadiumis. Praegu koristavad kutsekeskkooli rahvas ja külainimesed Kivistiku metsapargist tormimurdu, sest jaanuaritorm on looduskaitsealal maha paisanud sadakond suurt puud.

Pargil on vanust paarsada aastat

24,7 hektari suurune Kivistiku metsapark on looduskaitse all 1990. aastast. See asub Vana-Võidu pargi (3,6 hektarit) läheduses, mida kaitstakse juba 1964. aastast.

Mõlemad alad on küll eraldi kaitse all, kuid neid ühendab mõisapargi juurde kuuluv vana tammeallee. See on 548 meetri pikkune ning koosneb 150—200-aastastest puudest.

Nii parkide kui allee rajamist alustati ilmselt samal ajal, kui hakati ehitama kunagist mõisa härrastemaja ja praegust VÜKK-i peahoonet. See oli aastatel 1830—1836.

Mõisa ajal olevat üsna kitsa allee vahel olnud ka kena maakividest tee, metsapark oli aga mõeldud mõisniku jahialaks.

Põllutöökool alustas Vana-Võidu mõisas tööd 1921. aastal pärast George Constantin von Stryki pärijate valduste riigistamist. Sellest ajast saadik ongi hoonete ja parkide peremees olnud erineva nimega õppeasutus.

Kivistiku metsapargi hooldamisel ja hoidmisel on Vana-Võidu ametikoolil olnud tähtis roll.

Juba nõukogude ajal raiuti sinna sisse vaatesihid, ehitati sillad ning rajati matkateed ja valgustatud suusarajad. Kaitseala piiridesse jääva maatüki omanik Peeter Arro mäletab, et see oli umbes 1980. aastate algul. Siis koostati ka metsapargi kujundamise kavand ning näidissovhoos ehitas lagendikule laululava.

1990. aastate algul võeti see ala lisaks mõisapargile looduskaitse alla põhjusel, et tolleaegne Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli direktor Lembar Kivistik sellise ettepaneku tegi.

«See oli üks esimesi alasid, mis võeti kaitse alla kohapealsete inimeste initsiatiivil,» ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Hille Lapp. Kaitseala moodustamise eesmärk oli säilitada metsapargi maastik ja tagada inimestele võimalus seal edaspidigi puhata.

Pargis kasvab segamets, kus esineb 150—200 aasta vanuseid ja isegi eakamaid tammesid. Vanemad kuused on seal arvatavalt kuni 120-aastased.

Pargi maastik on künklik ja mitmekesine, mistõttu on see soodne koht tervisespordiks.

Kivistiku ei ole kaitseala nimi aga sugugi seetõttu, et jäädvustada pargi kaitse alla võtmise initsiaatorit. Selline nimi anti paigale juba mõisa ajal, sest tegemist on alaga, kus on väga kivine pinnas.

Pärast kaitse alla võtmist hakkasid vahepeal juba unarusse vajunud metsapargis taas korrastustööd. Direktor Kivistiku eestvõttel laoti mäenõlvalt alla jooksvatele allikatele maakividest servad.

Praeguseks on paljud sisseraiutud sihid taas võssa kasvanud ja sillad lagunenud. Laululava meenutavad vaid varemed ja elektripostidelt on traadid varaste saagiks langenud. Kadunud on ka vaatetorn, millelt sai kunagi üle Tänassilma ürgoru Varesemägede poole pilku heita.

Pargi juurde peaks tulema puhkekompleks

«Praegu on olukord selline, et hoiame korras suusaradasid Vana-Võidust Varesemägedeni,» tutvustas Tarmo Loodus metsapargi hooldamise hetkeseisu. Ka tormimurd on suusaradade pealt koristatud.

«Tulevikuvisioon on see, et Saarepeedilt tuleksid suusarajad üle Varesemägede siia Vana-Võitu,» jätkas Loodus. «Siit läheks trass mööda vana alleed Väikemõisa ning sealt üle oru uue veepuhastusjaamani. Edasi liitub rada ümber Viljandi järve viiva terviserajaga ning teisest järve otsast peaks see viima edasi Holstre-Polli talispordikeskusse.»

Kivistiku metsapargis soovib õppeasutus taastada valgustatud terviseradade osad. Raha kavatsetakse selle jaoks küsida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist.

Saarepeedilt Viljandi järveni viiva osa rajamiseks plaanib kool koos Viljandiga taotleda euroraha INTERREG-i programmist. Sealt loodab õppeasutus saada finantse ka puhkekeskuse väljakujundamiseks.

«Kooli juures võiks pakkuda turistidele autokämpinguga parkimisvõimalust, kus on juures olmeplokk,» selgitas Loodus. «Samuti võiks siin olla tavalisi kämpinguid, sest oru kallas on ilus.»

Kutsekeskkooli direktori kinnitusel rajatakse puhkekompleks kaitsealade piiridest väljapoole.

«Et meil on siin 300 ühiselamukohta, võiks siin pakkuda eurooplastele odavat üliõpilasmajutust ja tuua koolivaheajaks sisse spordilaagreid,» jätkas ta.

Direktori nägemust mööda võiks metsapargi külje alla Mädajärve äärde rajada looduse õpperaja, linnuvaatlustornid ja vaatepaviljonid. «Lääne-Euroopa üliõpilane pole ju eluski sellist märga kohta näinud!» nentis ta.

Kogu see kompleks peaks olema kasutuses ka talvel: tuled autoga siia, laenad suusad, käid sõitmas ning pärast seda saad ka pesema minna,» jutustas Loodus. «Nii on see plaan meil valmis mõeldud ja arvan, et Viiratsi ja Vana-Võidu rahvas võtab selle omaks. Eriti loodan, et siia hakkab inimesi tulema ka väljastpoolt,» lisas ta.


Sakala