1. detsembril avati Tartu ülikooli muuseumis asuvas ülikooli varakambris väljapanek „Rahvusülikooli aarded“. Esmakordselt on vaatamiseks väljas rahvusülikooli jaoks sümboolset väärtust kandvad Eesti esimene doktoritöö, Johannes Voldemar Veski kikilips ja Jüri Uluotsa valgetähe teenetemärk.

Tartu ülikooli muuseumi kuraatori Terje Lõbu sõnul on väljapaneku keskpunktiks aeg, mil rahvusülikool veel otsis oma teed ja pani oma tegudega aluse tänaseks enesestmõistetavaks kujunenud rollile Eesti ühiskonnas.

„Väljavalitud esemed on sümbolid, mis iseloomustavad ülikooli panust riigi ülesehitamisse ja arengusse – teadus, kaasarääkimine, kaasamõtlemine ning töötamine ühiskonna heaks, aga ka väärikus ja akadeemilisus. Kõigil nendel tegudel, mida väljendame siin esemete kaudu, on ühiseks eesmärgiks Eesti riik ja eesti keel,“ räägib Lõbu väljapaneku loost.


Rahvusülikooli 95. aastapäeva korraldustoimkonna esimees, Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik kutsub kõiki huvilisi näitusele, et saada osa rahvusülikooli ajaloolisest pärandist. „Ajaloo üheks rolliks on juhtida meie tänaseid tegusid. Need sümboolset väärtust kandavad esemed ei lase meil unustada, kuidas riiklus, eesti keel ja rahvusülikool aastakümnete eest alguse said ning tänaseni jõudsalt sirgunud ja tegutsenud on,“ arutles Hallik.

Näitusel on väljas Jüri Uluotsale kuulunud Valgetähe I klassi teenetemärk, 1922. aastast pärit esimene eestikeelne doktoritöö ning eestikeelse teadusterminoloogia rajaja Johannes Voldemar Veski kikilips.

Tartu ülikool on alates 1919. aastast esimene eestikeelne kõrgkool. 2014. aasta detsembris tähistatakse Tartu ülikoolis rahvusülikooli 95. aastapäeva. Näituse avamine on osa rahvusülikooli aastapäeva programmist.

Ülikooli varakambri ekspositsiooni täiendavad detsembri algusest ka Tartu Ülikooli botaanikaprofessori ja botaanikaaia direktori järgi nime saanud Bunge läätspuu oks ning Saksa renessanssi suurkuju Albrecht Dürer puulõige „Kristuse ümberlõikamine“.