Näitus “Ründed ja rändedˮ tutvustab venelaste, baltisakslaste, rootslaste, juutide, ingerisoomlaste, lätlaste, mustlaste (romade), valgevenelaste ja ukrainlaste saatust Eestis. Eelmisel sajandil muutsid oluliselt Eesti rahvastikku ja kultuurilist mitmekesisust Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised ja sõjajärgne tööstusimmigratsioon.

Näitus räägib Eesti Iseseisvusmanifestis kehtestatud õigustest Eesti vähemusrahvustele, inimeste valikutest totalitaarse võimu ja okupatsiooni tingimustes ning nende mõjust tänapäevale ja vähemusrahvuste käekäigust Eestis.

Taustast: 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud iseseisva Eesti Vabariigi põhielanikkonna moodustasid eestlased (88,2% elanikkonnast), kuid Eesti ei olnud monoetniline maa. Lisaks eestlastele elas siin venelasi, sakslasi, rootslasi, lätlasi, juute, soomlasi ja teisi rahvuseid.
Eesti Iseseisvusmanifest (1918) lubas Eesti ajaloolistele vähemusrahvustele kultuuriautonoomiat. 1925. aastal võeti vastu Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste seadus, mille alusel võisid vähemalt 3000 liikmega rahvusvähemused moodustada kultuuriomavalitsusi.

Näitusel mängivate filmide seas on spetsiaalselt projekti “Ründed ja rändedˮ jaoks valminud lühifilm “Põgenemine”. Film jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest Eestist 1944. aastal ja nende teekonnast vabasse maailma. Fotofilm valmis Eric Soovere unikaalsete fotode põhjal.

Näituse valmimist toetasid: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

Näitus jääb avatuks sügiseni 2015.