Rannarahva muuseum kutsub talletama suvitusmälestusi ja suvitamisega seotud esemeid rannaküladest 20. sajandi algusest tänaseni. Muuseumi kogudesse on oodatud fotod, postkaardid, kirjavahetus, kirjalikud mälestused ja kõik muu, mis otseselt või kaudsemalt rannakülade suvituskultuuriga seotud.

Enam kui 100 aastat on Eestimaa rannakülad pakkunud pelgupaika linnakärast põgeneda soovijaile. Teema on aga seni ehk tänamatult varju jäänud. Ometi on suvivõõrad toonud rannarahvale juba 19. sajandi lõpust alates olulisel määral lisateenistust. Tänaseks ongi paljudest kaluriküladest just suvituskülad kujunenud.

„Suvitamise lugu Eestimaa randades ulatud tsaariaega ja tolleaegsetesse kaunitesse suvemõisadesse, mil suvitamine vaid härrasrahva privileegiks oli. Alles 1920-1930ndatest said ka laiemad linlaste hulgad võimaluse hakata suvemõnusid nautima. Kuurortite kõrval sai populaarseks üürida perele puhkuse veetmiseks toad rannatalus. Seoses nõukogude perioodi algusega ja piiritsooni kehtestamisega suvitajate arv rannakülades esialgu küll vähenes, kuid hakkas tasapisi taas hoogu koguma. Piiritsooni tingimustes tuli rannikule pääsemiseks muidugi luba taodelda, kuid liiga suuri takistusi suvitama soovijaile ei tehtud. Rannarahva muuseum loodab seda rannarahva suvist ajalugu talletada. Materjale kasutatakse ka uue püsinäituse ettevalmistamisel, milles suvituskultuuril oluline roll,“ avab rannataludes suvitamise ja kogumiskampaania tagamaid muuseumi kogude ja näituste osakonna juht Kadi Karine.

Oodatud on nii suvitajate, kui nende võõrustajate fotod, postkaardid, kirjavahetus, ja muud kirjalikud mälestused ning ülestähendused ja kõik muu, mis on otseselt või kaudsemalt seotud rannakülades suvitamisega. Esemetest on oodatud endisajast ja lähiminevikust pärit ranna- ja suvitustarbed ja rõivad (nt supelkostüümid või suvised kleidid), jalanõud, aksessuaarid, mänguasjad, sporditarbed jms.

Kogumisaktsioon kestab 2015. a lõpuni.



Lisainfo:
Kadi Karine, kogude ja näituste osakonna juht
kadi@rannarahvamuuseum.ee
Tel 5625 2517