“Koopasafarile” koos Livonia Matkadega

07.06.2017
Nii on juba kord juhtunud, et kaunid liivased jõed asuvad Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis, mis on endised Liivimaa Kubermangu alad. Just sellepärast on selles piirkonnas matkasid pakkuva ettevõtte nimi Livonia Matkad.

Livonia Matkade populaarseim kanuumatk on Koopasafari. See on ühepäevane matk Lätis, kus kanuusõit vaheldub paljude ringkäikudega kaldal. Külastatakse Kajakalju rahvusparki (Skaņākalna dabas parks), kus asub palju kauneid liivapaljandikke. Vaadatakse neid alt ülesse ja ülevalt alla – mäe pealt jõele. Need on maalilised vaated! Aga kiigatakse ka mäe sisse ehk külastatakse Baltimaade pikimat looduslikku liivakivikoobast. Käikude kogupikkuseks on mõõdetud 315 meetrit, enamik käike on küll madalad ja seal peaks roomama ning nende läbimine võtaks terve päeva. Koopasafaril vaadatakse ära kolm saali ja neid ühendavad käigud, ette hoiatavalt olgu öeldud, et mõnes madalamas kohas tuleb käia põlvedel.

Matkajuht Aivar Vint Livonia Matkadest ütleb, et Koopasafari matk kestab 5-6 tundi ning selle jooksul läbitakse 12,5 km jõel ja kilomeetrike maal. Seda seepärast, et kanuumatk jõel vaheldub huvitavate vaatamisväärsuste külastamisega kaldal. “Koopasafari osale jäävad muidugi koopad ning Kajakalju looduspark, kus kõik on katsumiseks ja proovimiseks ning iga kuju või atraktsiooni juurde kuulub legend või muinasjutt,” kirjeldab Aivar ja toob välja, et liivakivipaljandikud ei ole uudiseks Lõuna-Eesti Võhandu ja Ahja jõgedel, kuid selliseid koopaid kui Salatsi jõel, Eesti jõgede kallastel ei ole. Eesti jõgedel matkajatele on ka suureks üllatuseks, et matkajaid jõele oodatakse. Jõe ääres asuvad tasulised ja tasuta telkimisplatsid ning vaid mõned üksikud “PRIVATS” sildid.

Matkad Saltasi ja Koiva jõgedel

Lisaks populaarsele Koopasafarile pakub Livonia Matkad ka lihtsalt kanuumatku nii Salatsi kui Koiva jõel. “Salatsi jõel saab matkata jutti 92 km, Koiva jõel aga koguni 250 km huvitavat, ilusat liivaplaažidega või liivakivipaljandikega jõelõike,” tutvustab Aivar. Jõgede rohkeid erinevusi ei ole võmalik ühes artiklis kirjeldada, seda peab oma silmaga nägema. Kogenud matkajana teab Aivar, et isegi samal jõel, paaripäevasel matkal, muutub maastik, asustus kallastel, vee värv ja palju muud. Huvitavamate faktidena toob ta välja, et näiteks Koiva jõgi on 22 km ulatuses Eesti-Läti piiriks, Koiva ülemjooks on mõlemale riigile ääremaa ning selle võrra puhtama, ehedama loodusega. “Koiva alamjooks on aga liivakivipaljandikega, mille kallastel on looduskaitse ala GNP (Gaujas Natsionals Parks) ja siin kallastel kehtivad looduskaitse seadused. Salatsi jõel liivaplaaže ei ole ja vesi on Koivaga võrreldes tume – palju hõljuvat muda, mida veevool Burtnieki (Asti) järvest välja toob. Aga see-eest on vesi palju soojem kui Koiva jões,” ütleb matkajuht võrdluseks.

Alustage rahulikult

Miks aga üldse võiks kanuuga matkama minna? “Ja miks ka mitte?” küsib Aivar vastu. “Kui puudub veekartus, siis on kanuumatk üks lihtsamaid edasiliikumise viise. Kui ise ei sõua, kannab jõevool ikkagi. Jõevool Koiva- ja Salatsi jõgedel on olemas, ning nendel jõgedel on vett ka siis, kui Eestis on põua tõttu veetase madal. Samas on nimetatud jõgedel vaid mõned kärestikud, mis teeb algajatele ja lastega peredele matkamise ohutuks,” kinnitab ta.

Esimese kanuumatkakogemuse soovitabki ta hankida saatjaga matkal ja kaunil jõel. “Alustada kärestikulisel jõel või rapsida kitsal veel, madalal nõgestes ja langenud lepavõsas on katsumus ka kogenud matkajale. Matka otsides ja broneerides uurige põhjalikult matkakorraldaja käest tingimusi. Ja nagu hotelligi valides, peate arvestama, et odava hinna eest ei saa head matka oodata!” teab Aivar.

Mugavustsoonist välja

Aivari sõnul käiakse matkal väga erinevatel põhjustel: loodust nautimas, linnasaginast välja saamiseks, sõprade ja perega koosolemiseks ja koostegemise rõõme kogemas. “On ka juhuseid, kus tullakse peigmeest või pruuti lähemalt tundma õppima, see ju loogiline – too sõber mugavustsoonist välja ja sa näed tema tegelikku palet. On tuldud dieedimatkale – külmkapist kaugemale. Samuti “nutisõbrast” eemale. Ja mis põhjusel te ka matkale ei tuleks, ükskõik kui hästi see matk ka välja ei kukkunud, saab matka lõppedes öelda: “Tegin ära!”. Ja nii on terve aasta mida meenutada ja millest pajatada,” usub matkajuht.

Matkale maast madalast

Aivar on ka veendundud, et laps peaks oma esimesele matkale tulema enne, kui ta arvuti näppude vahele saab, sest reaalsus on primaarne ja virtuaalmaailm on sekundaarne! Samas paneb ta veel kord südamele, et alustada tuleb heal jõel ja turvaliselt. “Halva kogemuse puhul öeldakse kergelt: “Kurat! Ma ei tule enam iial kanuusse!”. Mulle on paljud seda kurtnud, et esimene halb kogemus on matkaisu ära võtnud,” lausub Aivar. “Pealekäimistele alla andes ja meie matkale tulles on aga imestatud: “Oleks seda enne teadnud!”. Igal juhul, kui emal-isal on hea matkakogemus, siis võetakse ka lapsed kaasa. Maimikule mähe püksi ja kanuupõhja kui hälli, “loksuma”,” soovitab Aivar.

Loe lisa Livonia Matkade kohta nende kodulehel ja hoia silma peal Facebookis ja YouTube’i kanalil.

skoor

-

Ole esimene, kes lisab kommentaari Anna hinnang

Saada e-mail

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Uudiste arhiiv