Natura 2000 – ühised võimalused loodusele ja inimesele

Just juhtmõte “Natura 2000 – ühised võimalused loodusele ja inimesele” ilmestab kättejõudnud, 9. maist 5. juunini kestvat looduskaitsekuud ning avab taas kord mõttevärava pöördumatute väärtuste poole.

Mina näiteks ei kujuta ette kodumaa maastikku vanade laialehiste metsadeta, hallide sookurgedeta, kauni kuldkingata, valgete rannikuluideteta. Ja paadunumgi linlane tunneb maale sattudes rõõmu aasalilledest ja linnulaulust, kastepisarast päikesetõusu ajal või härmalõngadest sügishommikul.

Kaks eurojuhtnööri

Inimest on ülistatud looduse krooniks ja looduse kuningaks. Et niisugune enesetituleerimine ei pöörduks mõtlematuks võimuihaks, sellele aitab kaasa üle-euroopaline kaitsealade võrgustik ehk Natura 2000, mille eesmärk on kaitsta Euroopas ohustatud liike ning elupaigatüüpe – soid, metsi, pärandmaastikke.

Eesti eristub seekord heas mõttes muust Euroopast, sest meil on ulatuslikke soid ja rabasid, loopealseid ja tammikuid, liigirikkaid ranna- ja puisniite.

Euroopa Liidu looduskaitse vundament koosneb kahest juhtnöörist, need on Euroopa Nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitsest ehk loodusdirektiiv ja direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest ehk linnudirektiiv. Nendega tuleb arvestada muudeski valdkondades, sest kõnealustes dokumentides on sõnastatud kohustuslikud looduskaitsenõuded.

Suurenenud tähelepanu ümbrusele ja toetuste maksmine poollooduslike koosluste hooldajatele ning ärksamate kasutatud võimalus Life-programmi (sellest rahastatakse projekte, mille eesmärk on Natura-alade või elupaikade ning liikide säilitamine ja/või taastamine) rahaga elavdada maaettevõtlust, tuua hobused, lambad, lehmad taas rannakarjamaadele ning kaevata kas või kõretiike, on tulevikku suunatud samm. Nii nagu Häädemeeste märgalade taastamise ja majandamise töökava, mis tõi piirkonda kümne miljoni kroonise investeeringu ja lubas anda taas tere-käe loodusele.

“Inimene harjub heaga, looduse ilu on omast käest ja lähedal võtta,” möönab Koonga abivallavanem Silver Seegar.

Koonga vald on üks neist paikadest Pärnumaal, mis loodusväärtustega ei koonerda. Seepärast lisab Seegar, et loodust enda kõrval on hakatud tunnetama ja üha hoolivamalt sellesse suhtuma, turismiettevõtjad kasutavad kauneid paiku oma marsruutidega ühendades.

Hõreasustusega piirkonda jääb tammikuid, vanu laialehiseid metsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi, lodumetsi ja rohunditerikkaid kuusikuid, puiskarjamaid.

Hoiualade liigirikkus

Esimese avalikustamisvooru ajal olid hoiualade nimistus ka Kahvena, Kalme, Laiksaare, Kolga, Laulaste ja Tõlla, mis aga jäid valitsusele esitatud nimekirjast välja.

Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Moonika Ani märkis, et nimetatud alad on kõrge looduskaitselise väärtusega ning hoiuala kaitserežiim ei taga seal loodusväärtuste kaitset. Seepärast moodustatakse Kahvena, Kalme, Laiksaare, Kolga, Laulaste ja Tõlla ajutise majandustegevuse piirangutega aladest looduskaitsealad. Plussiks on see, et kõik kuus ala paiknevad riigimaal ning keskkonnateenistuses olijatel pole tarvis maaomanikega läbirääkimisi pidada.

Maaomanike vastuseisu tõttu jääb aga moodustamata kavandatud 876 hektari suurune Matsiranna hoiuala. Keskkonnateenistusele edastatud Natura-alade vastuväidete ja ettepanekute koondtabelis on kahe kaitseala kehtestamisega mittenõustunud elaniku nimed, üks neist Raheste ja teine Helmküla külast.

“Praegu on ala looduskaitseline väärtus keskmine ning hoiuala moodustamine ei ole ilmtingimata vajalik,” tõdeb Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Moonika Ani. “Tulevikus on planeeritud hoiuala tuumalal kavas luua kohaliku tähtsusega kaitseala.”

Looduskaitseseaduse paragrahvi 32 alusel moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul mainitud seadusega sätestatud viisil.

“Kaitseala moodustamine on üks võimalus ala säilitamiseks, mille vastu vallal polnud midagi,” väidab Varbla valla arengu- ja keskkonnanõunik Marii Altmann. “Kuid Varbla vald on koostanud Matsiranna osaüldplaneeringu, millega püütakse reguleerida puhkemajandust, ilma et langeks ala väärtus.”

Matsiranna osaüldplaneering väärtustab ja säästab alal olevat kaitsemetsa, luues nii turistidele ja külastajatele tingimused, millega ennetatakse kahju tekitamine haprale rannikukooslusele. Alale on kavandatud liikumisrajad, lõkketegemise ja puhkuse ning telkimiskohad.

“Planeeringuga püütakse vähendada puhkajate isetegevust ning anda infot puhkealal lubatud tegevuste kohta,” selgitab Altmann. “Planeeringu koostamisel tehti tihedat koostööd maaomanike ja vallarahvaga, kokkuvõttes jäid kõik osalised rahule.”

Mis puutub Varbla valda, siis on see liigirikka taimestiku ja linnustiku poolest sedavõrd rikas koht, et hõlmatud loodussäästlikku Kihnu väina mereparki. Natura-võrgustiku hoiualadena jäävad piirkonda näiteks Sõmeri ja Raespa oma kadastike ja rannaniitudega ning Varbla laiud veealuste liivamadalate, püsitaimestikuga kivirandade ja lubjarikkal mullal kuivade niitudega.

Pärnumaa hoiualad on moodustatud loodusinventuuride, sealhulgas aastatel 2001-2003 korraldatud Natura 2000 liikide ja koosluste inventeerimise tulemusel valitud väärtuslike poollooduslike koosluste, metsade, veekogude ja linnualade järgi. Hoiualade kogupindala nii maal kui meres on 147 592 hektarit, eramaid sellest 23 500 hektarit ehk veidi rohkem kui kuuendik.


Pärnu Postimees