Pikalt varemeis seisnud Jaani kirik avas eile uksed

Kui raekoja kellamäng annab teada keskpäeva saabumisest, jääb varemeist eesti-saksa koostöös kerkinud Jaani kiriku kahel tornikellal pühitsemist oodata tubli tund.

Tartu kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse auks nimetatud kellade torni all on kiriku peauks. Uksel seisavad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Bärbel Wartenberg-Potter.

Nad vahetavad saksa keeles mõne lause ja heidavad pilke paarisajale inimesele, kes on jäänud tänaval vaatama päikesesäras kirikusse sisenejaid.

Üks vanaema loeb umbes viieaastasele poisile sõnu peale: «Vaata, et teaksid pärast rääkida, milline see kirik oli.» «Küll on palju kive!» kiidab poiss. «Jah! Ja vaata neid kujusid ka! Tornikukk on vist kullast,» laseb vanaema edasi. «Ei ole, kassikullast!» vastab laps.


Presidentide ootel

Kõik ootavad Saksamaa Liitvabariigi presidenti Horst Köhlerit ja Eesti Vabariigi presidenti Arnold Rüütlit. Kiriku istekohad on peaaegu viimse võimaluseni täitnud eesti- ja saksakeelsed kutsetega kirikulised.

Kell 12.05. tervitavad Eesti peapiiskop ja Saksa piiskop uksel presidente ja kui nood on istuma pääsenud, tõstab Balti Metsasarveorkester Kalervo Kulmala juhatusel kui üks mees pillid huultele ja esitab palverändurite koori seade Richard Wagneri ooperist «Tannhäuser».

Nii nagu nooti kirjutatud, alustab andante maestoso, aeglaselt ja ülevalt, peaaegu 50-liikmeline protsessioon liikumist peaukse juurest altari poole.

Ees astub Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juhatuse esimees Juhani Jaeger. Piibel käes, järgneb Jaegerile Jaani kiriku kammerkoori dirigent Lilyan Kaiv, tema taga koguduse juhatuse liikmed, koorilauljad, Tartu, Eesti ja Saksamaa vaimulikke ning lõpus peapiiskop Põder, mitra peas ja hingekarjase sau käes.

Pühitsuskõne peab piiskop Wartenberg-Potter. «Kirik jälgib tähelepanelikult seda, mis on inimestele oluline, ja on alati nende lähedal,» kõneleb kõrge vaimulik. «Jaani kirik jutustab meile selle linna ja selle maa vaheldusrikkast ja kannatusrohkest ajaloost. Mida kõike on näinud tema terrakotafiguurid!»

Kiriku taastamine ja pühitsemine jutustavad sakslannast piiskopi sõnul lootuse lugu. «Jumala tee meiega läheb edasi, hoolimata purustustest. Üheskoos ja piire ületades on Jaani kiriku ülesehitamisega õnnestunud korda saata midagi suurt.»

Jumalateenistus muusikas

Kui sakslanna on kõnelnud, asub pühitsemist toimetama peapiiskop Põder. Ta pühitseb ristimiskivi, siis kantsli, kolmandaks altari. Kui järg jõuab tornikelladeni, kumisevad Peetrus ja Paulus peapiiskopile vastu. Organist Toomas Trassi võetud akordiga annab ka orel märku, et on pühitsuse vastu võtnud.

Kui pühitsetud saavad kogudus ja kogu kirik, järgneb jumalateenistus vaimuliku ja helilooja Mart Jaansoni komponeeritud teosega «Luterlik jumalateenistus armulauaga üksnes muusikas».

Selles on oma osa vaimulikel, kooril, orelil, kogudusel ja kirikulistel. Pühakirja loevad koguduse staažikaim liige Valve Rehema, linnapea Laine Jänes ja Põhja-Elbe Kiriku viitsepresident, ülemkirikunõunik Henning Kramer.

Presidendid Rüütel ja Köhler väljuvad kirikust. Kiriku uksed jäävad uudishimulikele valla.

«Küll see Jaani kirik on ilus saanud!» astub üks eesti proua sisse ja vaatab kõrgete võlvide alla. Mõne meetri kaugusel alustab samasisulise lausega vanahärra – saksa keeles.

Tartu Jaani kirik

• Jaani kirik hävis tulekahjus augustis 1944, kui Saksa väed Tartust lahkusid ja Vene väed linna üle võtsid. Pärast sõda kavatsesid punavõimud varemete lammutamist, kuid kunstiajaloolaste vastuseis suutis plaani nurjata.

• 1952 varises sisse kiriku põhja kõrgsein. 1954 alustati uuringuid, mis pidurdasid edasise lagunemise.

• 1989-90 valasid Poola restauraatorid kaks torni vahelage, samuti kooriruumi lintvundamendi.

• 1991 jätkas töid Eesti firma Wunibald, firma lõpetas kiriku vundamendi kindlustamise 1997.

• Tornikiivri sai kirik 1999. aastal.


PM