Laulasmaale kerkis suur tervisekeskus

Napi üheksa-kümne kuuga on uus omanik teinud Keila vallas Laulasmaal asuva endise koolitus- ja puhkekeskusega imet: endise kõleda ning laguneva tondilossi asemele on kerkinud kompleks, mis sisaldab moodsat tervisekeskust ning konverentsihotelli.

Kuigi hoones paigaldatakse veel viimaseid plaate-pirne-juhtmeid, on kompleks valmis kliente vastu võtma. “Praegu on meil umbes 30 klienti sees,” ütles Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli tegevjuht Antti Aru eile.

Keskus elab sisse

“Praegu pole me veel aktiivset müüki teinud. Esimesed paar kuud elame sisse ning siis alustame ka keskuse reklaamimist,” märkis Aru. Tema sõnul on peamised sihtgrupid Spa- ehk tervisekeskuse poolel soomlased ning konverentsihotelli poolel Eesti ettevõtted. “Samuti paneme tugevat rõhku Venemaa turule,” selgitas Aru, lisades, et uus kompleks on aastavahetuseks välja müüdud peaasjalikult Venemaa klientidele. Samas ei tähenda Aru sõnul aktiivne müügitöö välisriikides seda, et kohalikud inimesed nende pakutavaid teenuseid kasutada ei saaks. “Kõik huvilised on meie juurde teretulnud,” lausus Aru.



Kuigi Laulasmaa koolitus- ja puhkekeskuse müügilepingule kirjutati alla eelmise aasta septembris ja mahukamad ehitustööd algasid alles tänavu jaanuaris, on selle ajaga projekti suunatud investeeringud väga mahukad. “Kokku oleme praeguse hetkega siia investeerinud 180 miljonit krooni,” märkis Aru. Sama palju, ligikaudu 185 miljonit krooni maksis ka Saku Suurhall. Peale uue vee- ja tervisekeskuse, hotelli, konverentsiruumide, restorani, lobby-baari ja ranna korrastamise on kompleksi tarvis ehitatud veejaam ning biopuhasti.

“Kui kõik tööd kokku võtta, võib seda võrrelda väikese linna ehitamisega,” sõnas Aru.
“Kuna meil on Keila vallaga hea koostöö, on sujunud asjad tõrgeteta ja midagi pole venima jäänud,” põhjendas projekti kiiret valmimist Aru.

Keila vallavanem Lea Papp märkis, et nii kohalik omavalitsus kui ka ümberkaudsed elanikud toetasid uue keskuse valmimist kahe käega. “Tegu on väga positiivse projektiga,” lausus Papp.

Vallavanema sõnul on Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli näol tegemist valla ühe suurema tööandjaga, kellel on positiivne mõju uute töökohtade loomisel, samuti on ettevõte lubanud korras hoida Laulasmaa randa. Ka ei saa unustada seda, et uue ning suure tööandja tekkimine suurendab vallaeelarve laekumisi.

Tervise- ja puhkekeskus hakkab pakkuma tööd olenevalt hooajast umbes 160 inimesele. Lea Papi hinnangul moodustavad nimetatud kaadrist umbkaudu 70 protsenti Keila valla elanikud.

Laulasmaa Spa omaniku plaanid on samas üsna ambitsioonikad. Aru sõnul on keskuse täitumuseks prognoositud 80 protsenti. Sellega loodetakse tehtud investeering tagasi teenida 7-8 aastaga.

Kokku 150 tuba

Kokku on tervise- ja puhkekeskuse hotelli osas 150 tuba, mis mahutavad ära 300 inimest. Viiekorruselise hotellihoone viimane korrus on mõeldud just jõukamale ärikliendile, mis väljendub ka tubade hinnas – öö kalleimas sviidis maksab ligi 4500 krooni. Viimase korruse rõdult avaneb ka kõige parem vaade rannale ja merele, mis asub hoonest sadakonna meetri kaugusel.

Pilku püüab ka kompleksi koosseisu kuuluv hoone, mida eristab teistest hoonetest torn.

Kokku on keskuses kasulikku pinda ligi 13 000 ruutmeetrit. Laulasmaa Spa alla jääb lisaks veel 13 hektari suurune maalapp, mis 600 meetri ulatuses piirneb merega. “Tööd on siin ümbruses veel üsna palju teha,” märkis Aru. Tema sõnul soovitakse rajada keskuse kõrvale väike park. “Kes teab, võib-olla tulevikus saab siia ehitada veel ühe hotelli,” muigas ta.

Eelmisel aastal omandas Laulasmaa koolitus- ja puhkekeskuse ärimees Tõnu Laagile kuuluv AS Fablio. Tehingu hinda ei avalikustatud.


Eestisse kerkib üha uusi tervisekeskusi

Eestis on paari viimase aasta jooksul uksed avanud mitu uut tervisekeskust, mille ehitamiseks on ettevõtjad kulutanud sadu miljoneid kroone.

Läinud aasta mais avas Viimsis uksed Viimsi Spa nimeline tervise- ja vabaajakeskus. Omanikele läks nimetatud projekt maksma 110 miljonit krooni. Samuti on moodne tervisekeskus rajatud Pirita TOP-i, mis erastati eelmisel aastal. Ka sinna on uued omanikud peale ostuhinna pumbanud 40 miljoni krooni ringis, mis on kulunud suures osas hotelli ja tervisekeskuse peale.

Läinud aasta detsembris avas külastajatele uksed ka Kuressaare sanatooriumi juures asuv vee- ja tervisekeskus Rüütli. Tervisekeskuses on 185-kohaline hotell ning ravikorpus moodsate taastusravi võimalustega.

Järgmisel aastal valmib Saaremaal sanatoorium Georg Ots, mis läheb maksma umbes 90 miljonit krooni.

EPL