Keskaegne käimla peitis haruldast flööti

Arheoloog Andres Tvauri leidis Tartu kesklinnas Ülikooli 15 maja hoovi kaevates enam kui 600 aastat vana kemmergu ja selle seest ekspertide hinnangul üliharuldase plokkflöödi.

Tvauri väitis, et enam kui kuussada aastat kuivkäimla sisus vedelenud pill on praegugi mängukõlblik ning et tema ei tea Eestis olevat ühtegi sama vana mängukõlblikku puust muusikariista. «Proovisime, ja võib öelda, et teeb küll häält,» selgitas ta. «Kui pill oli veel märg, oli sel üks tämber, kuivades on heli muidugi heledamaks muutunud.»

Eesti Muusikaakadeemia puupuhkpillide meistri Aare Nõmme sõnul on tegu maailmaklassist leiuga. «Minu andmetel pole terves maailmas ühtki teist nii vana mängimiskõlblikku flööti,» rääkis ta. Nõmme andmetel oli suur sensatsioon, kui paari aasta eest leiti Hollandist üks sama vana pill. «See aga oli lõhki ja mängida sellega ei saanud.»

Nõmme väitel on rohkem flööte säilinud renessansiajast, kuid ka sellest perioodist on kogu Euroopas vaid üksikuid, millega saab mängida.

Juhuslik avastus

Flööt sattus Tvauri oletusel auku juhuslikult. «Vaevalt keegi korras pilli minema viskas, pigem libises see sinna, kui keegi käimlat kasutas, või ei märganud omanik, kui flööt sinna auku kukkus,» oletas ta.

Tvauri teatel sattus ta koos Tartu Ülikooli ajalooüliõpilase Rivo Bernotasega keskaegse kempsu peale juhuslikult. «Hoone omanik tellis uuringu, et saada teada, mida sealt kandist leida on, ja juhuslikult sattusime otse väljakäigu peale,» jutustas arheoloog.

«Kaevasime kuni nelja meetri sügavuseni, millest jäätmekast oli kahe meetri sügavune.» Leitud jäätmekast on

neljaruutmeetrine puupalkidest seintega ruudukujuline auk.

Tvauri väitel oli auk ääreni väljaheiteid ja solki täis. Küsimuse peale, kas töö ebameeldiv polnud, vastas ta, et pool aastatuhandet on teinud oma töö. «Haiseb küll, aga lõhn pole enam see, mis kuivkäimlas tavaliselt,» kommenteeris ta. «See kraam on sedavõrd laagerdunud, et meenutab lihtsalt muda.»

Osa augu sisust on läbi sõelumata, kuid juba on leitud lisaks flöödile mitmesuguseid puunõusid, klaaspeekrite tükke, puit-, nahk- ja tekstiilesemeid ning seemneid. Ta tõi esile kreeka pähklite jäänused, sest sedasorti toit oli keskaegsel Liivimaal haruldane luksus.

Rikka pere kodu

Tvauri väitel annavad nii leiud kui hoone asukoht aluse oletada, et tegu oli rikka perega. «Sealkandis elasid üldjuhul jõukad inimesed, sageli kaupmehed.»

Jäätmekast on midagi tänapäeva kuivkäimla sarnast, kuid lisaks väljaheidetele visati sinna muid olmejäätmeid. «Kui kast täis sai, viidi sisu tavaliselt põllule väetiseks,» selgitas ta.

Tvauri sõnul leidsid arheoloogid koguni kaks jäätmekasti ning tõenäoliselt võib neid sealkandis veelgi olla.

«Et tegu oli proovikaevamistega, piirdusime vaid ühe augu läbiuurimisega, kuid kui tahta sinna midagi ehitada, tuleb ka teised läbi uurida.»

Tartus on arheoloogid varemgi keskaegsete käimlate sisu uurinud, sest see annab ülevaate tollaste inimeste igapäevaelust, toitumisest ja tervisest.

Näiteks leiti aastate eest ühe jäätmekasti sisu uurimisel sealt surnud paeluss.

Tänavusi põnevamaid arheoloogilisi kaevamisi Eestis

Kundas uurivad arheoloogid pealuid. Arheoloogid Marge Konsa ja Tõnno Jonuks avastasid Kunda hiiemäel asuvat kivikalmet uurides, et kaks ja pool tuhat aastat tagasi tolles kohas elanud inimesed väärtustasid eriliselt inimkoljusid.

«Kui praegu peetakse inimese keha kõige olulisemaks osaks südant, siis tundub, et tollal oli selleks pea,» jutustas Konsa. Näiteks oli ühte leitud kirstu enne selle ehitamist pandud peotäis koljuluid ja alles seejärel hakatud müüri laduma.

«Tõenäoliselt oli tegu esivanema koljuga, mis pidi siduma selle kirstu varasemate põlvkondadega.» Teine erilisem leid oli matus, kus laiba keha oli põletamata, aga peaosa põlenud.

Konsa väitel on leitud 30 kalmet erilised, sest seni olid Eestist perioodist 700-500 aastat e.Kr teada vaid ümmarguse ringplaaniga kivikirstkalmed, see aga on kärjekujuline, paeplaatidest kirstud üksteise külge ehitatud. Konsa hinnangul võiks nimetada leidu varaseks tarandkalmeks.


Jägalas said muinasteadlased jälile 6. sajandi linnusele. Jägala jõe ääres kaevasid arheoloogiatudengid Kristiina Johanson ja Martti Veldi õpilasmaleva kaasabil kohalikku muistset linnust, mis osutus arvatust nooremaks. Uurijatele oli üllatuseks, et linnuse kohas polnud jälgi muinasaja lõpust. «Oleks arvanud, et hiliskeskaega on ka sees, kuid jälgi 11.-13. sajandist leida ei õnnestunud,» rääkis Veldi. «Kaevamistel leitud keraamika järgi õnnestus dateerida, et linnus on pärit 5.-6. sajandist,» selgitas Veldi. «Leidsime põlenud puitkonstruktsiooni ja valli kaitserajatise.» Viimane oli paeplaatidest madal vall, mida oleks tema sõnul linnusemüüriks liig nimetada. Teadlased uurisid ka sealset kiviaegset asustust. Arheoloog Aivar Kriiska pakkus, et sealt leitud keraamikakild võib olla kuni kuus tuhat aastat vana.


Viljandist leiti kiviheitemasina alused. Arheoloog Heiki Valk leidis sel suvel Viljandist mitme muistse vabadusvõitluse aegse kiviheitemasina aluseid ning otsis kolmest kohast muinaslinnuste jälgi. Valgu väitel mahtus tänavu uuritud, Suusahüppemäena tuntud künkale Viljandi lossimägedes vähemalt kaks kiviheitemasinat. Samuti leidis ta lähedusest kolmest kohast märke sellest, et seesugused masinad seisid seal 1223. aasta Viljandi piiramise ajal.

Veel uuris Valk tänavu Kagu-Eestis asuvaid Tilleoru kantsimäge ning Kirumpää ja Vastseliina linnamäge, kust lootis leida jälgi muistse vabadusvõitluse aegse linnuse kohta. Selgus aga, et Tilleoru elutegevus oli varasem, Kirumpääl hilisem. Vastseliina uurimisega jõuti 15.-16. sajandini ning võimalikud muinasaegsed kihid jäävad avastamiseks järgmisel aastal.

Läänemaal tulid välja erilised nooleotsad. Eesti ajaloomuuseumi vanema ajaloo osakonna juhataja Mati Mandel avastas tänavu Läänemaalt Uuglast lisaks varem teada olnud muinasaegsele suurasulale 2000–3000 aastat e.Kr samas kohas asunud kiviaegse elupaiga jälgi. See on tema väitel ainus põhjalikumalt uuritud kiviaegne asula Läänemaal.

Mandel uurib Uugla asulat edasi ning plaanib uurida veel kahte läheduses asuvat asulakohta. Tema arvates valmistasid külaelanikud kohapeal relvi: «Sealtkandist tulid välja natuke eritüübilised odaotsad.»Allikas: PM