Majandus: Peipsi järve vetes hakkavad varsti reisilaevad liikuma

25.08.2005
Mustvee ja Kasepää küla saavad endale sadama, mis peaks ergutama kohalikku elu ja kalatööstust, edendama kaubavahetust ning turistegi rohkem Peipsi kanti tõmbama.

Suurimaiks kohaliku elu edendajaiks kujunevad Peipsi äärde rajatavad sadamad, mis lubavad Mustveesse randuda reisilaevadel ja jahtidel, Omedusse aga kala- ja kaubalaevadel. Eelmisel reedel Mustvees ja Kasepääl peetud kala- ja veefestivalil räägiti kohalikule rahvale sadamate rajamise plaanidest lähemalt ja arutati ka Peipsi järvel kalapüügi edendamise võimalusi.

Sadama ehitamise kava on Peipsi ääres olnud juba pikemat aega päevakorral. Algul tahtsid nii Mustvee linn kui ka Kasepää vald endale kumbki täissadamat, kus oleksid kaid nii kala- kui ka reisilaevadele. Nüüdseks on otsustatud, et nn täissadamat pole mõlemasse kohta otstarbekas rajada.

Sadamad kahte kohta

Eesti üks tuntumaid sadamate ja vesiehituste spetsialiste Peipsi sadamaehituse konsultant Aavo Raig vaagis mõlema sadama asukoha plusse ja miinuseid. “Mustvee jõesuu on kitsas, vaid veidi üle paarikümne meetri,” ütles ta. “Mustvee kesklinnas on rajatud järve äärde juba puhkeala, mida detailplaneeringu järgi kavatsetakse edaspidi veel laiendada,” selgitas ta. Suurema sadama ehitust takistaksid ka olemasolevad kaitsemuulid. Kui Mustvee kesklinna tuleb kalasadam, kaob praegune avatud vaade Peipsi järvele. Spetsialisti hinnangul ei ole kala- ja kaubasadama koht linnasüdames.

Omedu jõesuu aga pakub hoopis paremaid võimalusi. Jõgi on lai, selle ääres praegu olemas kaks kaid kalalaevadele, piirivalve paadisild ja vaatetorn.Kalalaevade randumiseks sobiks Omedu suue hoopis paremini. Turistidele aga ei tarvitseks sealne kalahais jälle hästi meeldida. Nii plaanitakse ehitada reisisadam Mustveesse ning kalasadam Omedule.

Ametlikult nimetatakse neid aga Kesk-Peipsi sadamaks.

Siseveeteed kasutusele

Aavo Raigi meelest võiks Peipsi järve ja sadamat kasutada tulevikus ka siseveeteena. “Äriliselt võiks sadam ja veetee huvi pakkuda Eesti ja Vene riigile,” märkis ta. Ka Jõhvi, Sillamäe, Kiviõli, Tapa, Jõgeva ja teised linnad saaksid ehk seoses kaubaveoga sadamast kasu. “Esialgu on Eesti siseveeteid aga vähe uuritud ja karta on, et ka Emajõgi ja Võrtsjärv ei ole kogu ulatuses laevatatavad,” kahtles Raig siiski. Äriliselt ei tasu need sadamad end kindlasti ära, mistõttu on nende ehitamiseks vaja kaasata euroraha.

Jõgevamaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja ning Kesk-Peipsi sadama projektijuhi Toomas Pajula andmeil läheb eeltöödeks ja sadama projekteerimiseks vaja neli miljonit krooni, millest kolm on saadud Phare EBI rahast, miljoni peavad lisama aga omavalitsused. “Selle raha eest saab ära teha kõik eeltööd kuni ehituse alustamiseni,” täpsustas projektijuht. “Kõik tööd ja uuringud tuleb tellida riigihanke kaudu ja see nõuab aega ning suurt ettevalmistööd,” arvas Toomas Pajula. Kokku läheks aga Omedu sadama ehitus maksma 115 miljonit ja Mustvee sadam 50 miljonit krooni. Esialgsete kavade järgi peaks Kesk-Peipsi sadam kaidega Mustvees ja Omedul valmima nelja aastaga.

Omedu kalasadam peaks parandama Peipsi ääre kalurite rakendatust tööturul. Jõgeva maavalitsuse kalandusspetsialisti Ene Ilvese sõnul on Eestimaa investorite huvi Peipsi vastu olnud seni tagasihoidlik. “Viimasel ajal on siiski üks Pärnu ärimees hakanud tegutsema kalapüügifirmas ja huvi tundnud ka sadamaehituse vastu,” ütles Ilves. On loota, et sadama vastu tunnevad huvi teisedki.

Virumaa Teataja

Uudiste arhiiv