Otsisid märksõna "põlispuud"

Albu Mõis

Albu mõis on ekskursioonideks avatud üldjuhul alates kella 15.00. Suvisel koolivaheajal (juuni-august) on mõis avatud R-P kell 12.00-18.00. Kokkuleppel on võimalik külastada ka teistel nädalapäevadel. Gruppide ekskursioonid ettetellimisel telefonil 382 0500 või e-maili teel. Ekskursioon Albu mõisas kestab umbes tund...

Hiiekadakas

Enam kui 300 aasta vanune hiiekadakas Kataveski talu maal, mille ees vanasti kübarat kergitati.

Kabala Mõis

Kabala mõisa peahoone ehitamist alustati 18. sajandi II poolel parun Hans von Uexkülli poolt. 19. sajandi algul läks Kabala Raadi majoraathärrale, kreisimarssal R.W. von Liphardtile, kes oli ka Liivimaa Ökonoomilise Seltsi president ja alusepanija Raadi hinnalistele kunstikogudele. Samuti on Kabala omanikeks olnud von Taubed...

Karisöödi Tamm

Karisöödi tamm kasvab Mõniste vallas Karisöödil Peetri jõest 10 meetri kaugusel nõlvakul. Puu ümbermõõt on 4,39 meetrit ja kõrgus 23 meetrit.

Koigi mõis

Koigi mõisa härrastemaja (peahoone) läbis Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismide ja Koigi valla toel 2008.a septembrist 2009.a septembrini täieliku renoveerimise, mille tulemusena on täna meie kõigi päralt ajatult kaunis hoone koos kaasaegsete tehniliste võimalustega. Lisaks looduslikult kaunis mõisa park, mis...

Kooli Pettäi - Põlismänd

Misso alevikus kasvab Kooli pettäi (mänd), mille ümbermõõt on 2,78 meetrit ja kõrgus 11 meetrit.

Lammasmäe Puhkekeskus

JAHIMAJA on puhkekeskuse süda. Selles asub 2 kaunist saali – hubane kaminasaal ja avar seminarisaal. Lisaks saab Jahimajas nautida sauna- ja basseinimõnusid. Seminarisaalis saab peale seminaride korraldada mitmesuguseid üritusi ja pidusid, näiteks juubeleid või pulmi. Saalis olevaid laudu on võimalik paigutada U- või...

Laupa Mõis

Laupa mõisa peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks. 1614. aastal kinnistas kuningas Gustav Adolf hea teenistuse eest sõjaväes Laupa omanikuks Claus Tsällo.1620. aastal mõis riigistati ja anti endisele omanikule rendile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastal. 1630. aastal andis...

Mihkli Tammik

Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 90 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed. Huvitav teada! Mihkli tammiku tekke kohta on kaks versiooni. Esimene jutustab, et Mihkli kirikumõisa naabermõisnik olevat olnud naabri...

Mustahamba Tamm

Mustahamba tamm asub Haanja vallas Mustahamba külas Ruusmäelt Rõuge-Luutsniku teele viiva tee ääres (Ruusmäelt 4,8 km). Tamm on ilusa laiuva võraga terve elujõuline puu. Puu tüve on rikutud kooresse lõigatud ristidega, mis tähistavad Mustahamba külast kalmistutele viidud surnuid. Puu ümbermõõt on 6,62 m ja tamme kõrgus on 24 m.

Mäe-Lõhtsuu Mäe-LõhtsuuTamm/mäe-Lehtsoo Tamm

Mäe-Lõhtsuu tamm kasvab Urvaste vallas Mäe-Lõhtsuuveski juures, järsul kallakul võsas. Puu ümbermõõt on 7,03 m ja kõrgus 28 m.

Niidiaia Tammik

See on 8 ha suurune heinamaatükk, millel kasvavad eakad (ca 350 aastat vanad) tammed. Maa-ala piiretel on tammesid tihedamalt, äärtest on ala kõrgem. Rahvapärimuste järgi olnud siin kauges minevikus metsajärv. Haimre mõisa parun lasknud siia istutada tammed, piiranud ala taraga ja siitpeale alustatud ala niitmist. Sellest, et...

Poruni Ürgmets, Jõgi ja Ürgorg

Gorodenko külast veidi põhja pool, Boroni (Poruni, Borovnja) jõe ääres asuv ürgmetsakvartal ja jõe kaldapaljandid muudeti looduskaitsealaks 1967. aastal. Tänapäeval kuulub Poroni sihtkaitsevöönd Puhatu looduskaitseala koosseisu. Kaitstava ürgmetsamaastiku keskne telge on 10 km pikkune Poruni jõgi. Jõe ürgoru kaldad on kohati...

Prohveti Mänd

Tormast 1 km Kivijärve poole Mullika talu juurde jääb Prohveti mänd (ümbermõõt 1,3 m ja kõrgus 14 m). Rahvasuu räägib, et seal, kus nüüd kasvab mänd, asus kunagi suitsusaun. Saunas elas vaene saunik, kes oli pime. 300 aastat tagasi istutas ta männi. Mees ennustas, et ükskord tuleb aeg, kui taevas lendavad raudlinnud ja maa...

Põlde Pappel

Puu kasvab Veere küla lõunaserval Põlde talu juures ja on liigilt kanada pappel e. kallaspappel. Tema kõrgus on 23 m, võra läbimõõt 30 m ja ümbermõõt 6,25 m olles sellega kolmas puu maakonnas. Tekst: Pöide valla koduleht