Otsisid märksõna "varemed"

Angerja Linnuse Varemed

Angerja vasall-linnus on üks Raplamaa vanemaid kiviehitisi. Linnus on ehitatud 14.–15. sajandil ning hiljem on seda mitmeid kordi ümberehitatud ja aja nõuetele kohandatud. Hoone on ristkülikukujuline kahekordne paekivist ehitis, mille all asusid keldrid. Kindlustatud eluruumid asusid hoone keskel, seda osa peetakse vanimaks...

Helme Kirikuvaremed

Helme kiriku täpset ehitusaega ei teata. Ajaloolased pakuvad, kes 13.sajandit, kes aga hoopis XV sajandit. Oma asukoha tõttu on Helme pea alati Eestimaad tabanud sõjamasina tallata olnud. Kui pole jagu saadud kivist Helme ordulossist, siis kaitsetut kirikut on rüüstatud, laastatud või koguni põletatud igal juhul....

Helme Ordulinnuse Varemed

Ordulinnus paikneb kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müürijäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida...

Karksi Ürgorg ja Ordulinnuse Varemed

Karksi org on üks kaunemaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Sügava ürgoru järsud nõlvad on eelduseks nii maastiku ilule kui paiga ajaloolisele tähtsusele. Karksi-Nuiast käänulist teed mööda alla sõites hakkab paremat kätt üle Linnaveski paisjärve paisma Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. arvatakse, et looduslikult hästi...

Kirumpää Linnuse Varemed

Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää linnusest on teada 1322.a, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja taas üles ehitatud. XV saj. II pooleks kujunes see laagerkastelli tüüpi üldise ringmüüri ja eesõuega tornlinnuseks....

Käina Kiriku Varemed

Käinas kui Hiiumaa viljaaida ja tihedaima asustusega kandis on kirik olnud 13. sajandi keskpaigast. Kivihoone on suhteliselt hiline, valminud alles 16. saj. algul. Kirikul on mitmeid ehituslikke eripärasusi. Näiteks peasissekäik erandlikult lõunaseinas. 1941. aasta sügisel tabas kirikut Saksa süütepomm ja hoone põles...

Kärkna Kloostri Varemed

Tartust 13 kilomeetrit loodes, Amme jõe alamjooksul paiknenud Kärkna klooster oli Eesti vanim ja suurim. Kloostri asustas 1228. aastal Tartu piiskopkonna esimene piiskop Hermann. Juba 1234. aastal oli kloostris mingi hoonestus olemas, sest siis purustasid kloostri Vene väed. Peagi purustused aga taastati ning ehitustööd...

Laiuse Ordulinnuse Varemed

Laiuse ordulinnuse varemed asuvad Jõgeva-Mustvee maantee ääres. Linnuse ehitamist idapiiride kaitseks alustati Liivi ordu poolt 14. sajandi lõpul. Hiliskeskajal sai see esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis Eesti alal oma lõpliku kuju. Müürid olid väljastpoolt telliskividest, seestpoolt raudkividest. Põhiplaanilt oli...

Lihula Linnuse Varemed

Seoses rootslaste sõjakäiguga 1220. a., mainitakse muinaseestlaste linnust esmakordselt. Piiskopilinnuse linnuse ehitus algas peale Eesti vallutamist 1238.a. Praegu on linnuse varemed konserveeritud ja seal juures asub ka Lihula laululava. Et saada informatsiooni linnuse ehitamisest ja et seda vaatamisväärsuseks...

Maasi Ordulinnuse Varemed

Varemed asuvad Orissaare–Leisi maantee 4. kilomeetrilt 500 m põhja pool. Maasilinnal on niinimetatud laiendatud elutorn—tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode–, kirde– ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned. Peahoone on rajatud kahes etapis. Läänepoolne, 20,8...

Otepää Piiskopilossi Varemed

Otepää linnamäel võid näha teadaolevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. saj alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Hea teada: *Vanimad asustusjäljed linnamäel...

Paide Vallimägi ja Ordulinnuse Varemed

17. juunil 1238. a. sõlmitud Stensby lepingu alusel jäi Järvamaa Saksa Ordule, ulatudes ribana Taani Ordu valitsusalade vahele. 1265. aastal kerkis Paide voorele Saksa ordulinnus koos 30 meetri kõrguse kaheksakandilise torniga. 14. saj. algupoolel püstitati Vallitornist kirde poole konvendihoonetaoline ehitis, kus olid...

Pirita Kloostri Varemed

Pirita jõe kaldal kõrguvate varemete ajalugu ulatub aastasse 1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning...

Puski Kiriku Varemed

1889.-1891. aastatel ehitati Puskisse apostliku õigeusu kirik ning selle juurde koguduse laste jaoks koolimaja. Kummalist kohavalikut seletatakse esimeste Puski venelastest preestrite kohalike olude mittetundmisega. Maa kuulus Ungern-Sternbergile, kes õigeusu pealetungi ning üldse usuvahetuse suure vastasena andis maatüki pea...

Rooslepa Kabel ja Surnuaed

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. sajandist. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabeli kõrval oleval kalmistul on eesti-rootsi luuletaja Mats Ekmani haud ja mälestuskivi II Maailmasõjas Venemaal hukkunud Riguldi elanikele. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda.