Vallad
Leitud vasteid 19
Tartumaa
Tänapäeva Alatskivi valla piiridesse jääv ala peaaegu ühtib muistse intensiivset kasutust leidnud asustuskeskusega. Üldjoontes võib siin läbi sajandite täheldada inimasustuse tugevat kontsentreerumist võrreldes ümberkaudsete laialdaste maa-aladega. Esimesed märgid inimese olemasolust Kodavere kihelkonnas, kuhu Alatskivi...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km², mis moodustab 3,6 % Tartumaast. Maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunal on 15 km ja laius 14...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Kambja kihelkonda mainitakse ürikutes esimest korda ühtedel andmetel 1430. aastal, teistel 1330. aastal (Eesti I, Tartumaa 1925). Kihelkond tekkis Camby nimelisele mõisnikule kuulunud kirikumõisa maade kinkimise tulemusel - ka oma nime on nii vald kui kihelkond Cambylt saanud. Kihelkonnakeskusena on Kambja kirjas 1472....
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Asub Tartu maakonnas, pindala 107,6 km2, elanike arv seisuga 01.01.2005 - 1427.
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Laeva vald asub Tartumaa loodeosas Tallinn -Tartu maantee ümbruses. Pindala on 233,18 ruutkilomeetrit, elanike arv seisuga 01.02.2004. 912 inimest, mis moodustab 0,61% maakonna rahvastikust. Vald hõlmab osa Võrtsjärve nõost, ulatub kagus ja lõunas Emajõeni, läänes Pedja jõeni. Valla lõuna- ja lääneosas on suured luhad ja...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Ürikutes on esimesi teateid Luunja mõisast (Lunia), aastal 1503, mil see asus Vanamõisas. Praegusesse Luunjasse toodi mõis Poola võimu ajal, hiljem oli see Tartu Maarja kiriku majandusõu (Proposthof). Mõis on aegade jooksul vahetanud palju omanikke. Pärast Põhjasõda läks Luunja kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjevi...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Meeksi vald asub Tartu maakonna kagunurgas. Kõige pikem piiriosa (110 km) kulgeb idas mööda Peisi ja Lämmijärve rannikut. Ühine piir on ka Võnnu vallaga (71 km) ja Põlva maakonnaga (61 km). Vallas on 10 küla: Aravu, Haavametsa, Jõepera, Järvselja, Meeksi, Meerapalu, Mehikoorma, Parapalu, Rõka ja Sikakurmu. Elanike arvult on...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Mäksa vald asub Tartu maakonnas. Valla pindala on 13 347,2 ha ja seisuga 01.06.2005 on vallas elanikke 1742. Valla haldusterriooriumil paikneb 16 küla. Suuremad külad on Melliste, Kaagvere, Võõpste ja Mäksa. Keskmine asustustihedus on 12,7 inimest ühe ruutkilomeetri kohta.
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Nõo vald paikneb Tartu maakonna keskosas, jäädes Tartu linnast edelasse. Läänes piirneb vald Elva linnaga, Konguta ja Rõngu vallaga. Põhjas asuvad Puhja ja Tähtvere ning idas Ülenurme ja Kambja vald. Väikeses ulatuses on lõunas valla naabriks Palupera vald Valgamaal. Nõo valla pindala on 170 ruutkilomeetrit, mis moodustab 5,5...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Peipsiääre vald asub Tartu maakonna idaosas, geograafiline asend Ida-Eestis jätab ta Eesti mõõtmetes nii riigi kui maakonna ääremaaks, hoolimata Tartu lähedusest. Teedevõrk, millest olulisim on valda läbiv Alatskivi-Kolkja-Varnja-Koosa maantee, on vaid osaliselt asfalteeritud. Perspektiivselt saab kasutada Peipsi järve...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Piirissaar on püsiasustusega Peipsi järve saar pindalaga 7,5 km². Sellestki katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus. Saarel on kolm küla – Piiri...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Puhja vald asub Eesti keskosas, Tartumaa lääneosas ja lõunapool Emajõge. Vald paikneb Tartust 25 km Viljandi suunas, piirnedes Laeva, Rannu, Kolga-Jaani, Tähtvere, Nõo ja Konguta vallaga. Valla pindala on 166,1 km2. Praegu kehtivate piiride järgi on vallas 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 küla. 1. jaanuari 2010....
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Tartumaa läänepiiril kauni Võrtsjärve idakaldal asuv Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põllumajanduspiirkond. Pindala: 158,1 km2 (koos Võrtsjärve osaga 243,7 km2) Elanike arv: 1820. Rannu valla teevad ilusaks Võrtsjärv, kaunid põllud, korrastatud haljasalad, Tamme paljandi matkarada, korras teed,...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Rõngu vald asub Tartu maakonna edelaosas. Läänest piirneb vald Võrtsjärvega, lõunast Valga maakonna Puka vallaga, loodest Rannu vallaga, põhjast Konguta valla ning Elva linnaga ja idast Valga maakonna Palupera vallaga. Võrrelduna 1939. aastaga on Rõngu valla piirid nihkunud Elva suunas, kaotades osa territooriumist Valga...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Vallad haldusüksustena moodustati Liivimaal alates 1819. aastast ja see toimus enamasti mõisate kaupa. 1866. aasta Baltimaade vallaseadusega kaotas mõis haldusvõimu valla üle ja 1890-ndate aastate algul palju väikevaldu ühendati. Mõisamaad hakkas vald kui haldusüksus hõlmama 1917. aastast. 1939. aastal ühendati veel palju...
Vaata esitlustskoor
-
Kommentaarid
555uHZ6SZOw (20.04.2024)
555WA1Vz3Zj (20.04.2024)
555TcbvSWKy (20.04.2024)