Kambja Vald

Kambja Vald / Tutvustus

Kambja kihelkonda mainitakse ürikutes esimest korda ühtedel andmetel 1430. aastal, teistel 1330. aastal (Eesti I, Tartumaa 1925). Kihelkond tekkis Camby nimelisele mõisnikule kuulunud kirikumõisa maade kinkimise tulemusel - ka oma nime on nii vald kui kihelkond Cambylt saanud. Kihelkonnakeskusena on Kambja kirjas 1472. aastast.
1892. aastal liitusid Suure-Kambja, Uue-Kambja ja Raanitsa kogukond Kambja vallaks, Vana-Kuuste ja Reola kogukond Vana-Kuuste vallaks, Kodijärve, Kammeri ja Unipiha kogukond Kodijärve vallaks ning Krüüdneri ja Väike-Prangli kogukond Krüüdneri vallaks. 1916. aastal liideti Krüüdneri vallaga veel Vana-Prangli ja Veski vald. Nendest valdadest kuulub praeguse Kambja valla alla mingi osa kõigist, välja arvatud tookordne Krüüdneri vald.
1922. aastal oli Kambja valla territoorium 7963,2 ha (elanikke vallaraamatu järgi 2008 - mehi 954 ja naisi 1054 -, sh. muukeelseid 32, elanike tihedus 20,9 in/km²). Läbi aegade on nii kihelkonna kui ka valla suurimaks asustatud paigaks olnud Kambja alevik. Teisteks arenenumateks keskusteks olid Vana-Kuuste ja Kodijärve. 1922. aastal oli tolleaegse Kambja kihelkonna suurus 373,4 km². Sinna mahtus 35 mõisat ja 551 talu (neist 99 suurema pinnaga kui 60 ha).
Praeguse Kambja valla territoorium on 189,2 km2 ning see on moodustunud Kambja vallast ja Vana-Kuuste, Kodijärve ning vahepealsetel aastatel eksisteerinud Pangodi, Luke ja Haaslava valdade osadest.
Kambja vald muudeti külanõukoguks 01. novembril 1949. aastal, valla omavalitsuslik staatus taastati 16. mail 1991. aastal.