Eaõk Haapsalu Maria-Magdaleena Kirik

Eaõk Haapsalu Maria-Magdaleena Kirik / Tutvustus

Esimene, Püha Kolmainu puust kirik ehitati Haapsallu 1756.a. bürgermeister J.Tobias-Enkini initsiatiivil linna majutatud sõjaväelaste kasutamiseks. Kirikul polnud oma preestrit. Jumalateenistusi käis pidamas Paldiski preester ning vajadusel pidas jumalateenistusi ka kohaliku sõjaväeosa kaplan. Kiriku saatus on teadmata. Oletatavalt see hävis tulekahjus.
Haapsalu õigeusu kogudus ametliku moodustamiseni jõuti 1.veebruaril 1836.a., kui Tallinnas tegevuse lõpetanud sõjaväehaigla kiriku vara ja kirikuamet toodi üle Haapsallu. Kirikuhoone puudumisel peeti algselt jumalateenistusi kivist kasarmus (Rentei-riigikassa osakonna teisel korrusel), kus teeniti 15 aastat. Koguduse moodustasid esialgu kohalikud vene soost ülikud, kaupmeeskond ja sõjaväelased.
1845.a. alustati annetustega kiriku ehitamist. Kohalike ülikute annetustega saadi valmis kiriku vundament, mis jäi sellisena seisma kuni 1851.a-ni. Kirikuehituse lõpetamiseks vajalikud rahad saadi lõpuks riigikassast. Kirik pühitseti 21.juulil 1852.a. Pühitsejateks olid Tallinna piiskop Kristofor ja ülempreestrid Eestimaa õigeusu kogudustest. Tseremoonial viibisid ka keiser Nikolai I abikaasa Maria Aleksandrovna koos troonipärija Aleksandriga (tulevane keiser Aleksander II). Keisriproua soovil pühitseti kirik pühale apostlisarnasele salvitoojale Maria Magdaleenale.
Maria-Magdaleena kirik on risti(laeva-)kujuline, läänes asuva kellatorni ja kooripealsega. Hoone on paekivist, seest ja väljast krohvitud, mille võlvitud keskosale toetub kaheksatahulise leek-kiivriga haritorn. Tornis on kaheksa akent, mis valgustavad palvesaali. Kellatornil on püramiidjas kaheksatahuline kiiver, milles on neli aknaava.