EELK Emmaste Immanueli Kirik

EELK Emmaste Immanueli Kirik / Tutvustus

Kuigi pühakojal puudub sajanditepikkune ajalugu, on männimetsatukka sulanduv valevate müüride ja väheldase torniga kirik kodune ja õdus.
Kohalike laevaomanike annetusena ripub 19. sajandi lõpust kirikulaes kroonlühter – tänuks Kõigevägevamale, et kodulaev Lootus reisi üle Atlandi ära tegi.
Altaripilt on siin samuti ainulaadne – autoriks Tõnis Grenzstein.

Emmaste rahvas käis vanasti kirikus kaugele, oma 20 km eemal olevasse Käinasse. Seepärast oli Emmaste kandis palju neid, kes harva jumalakotta sattusid ning neid hakati suisa uskmatuteks pidama.
Olukorra parandamiseks eraldati Emmaste Käinast omaette kihelkonnaks – nii saadi kiriku ehitamiseks toetust tsaaririigi rahakassast. Maatüki kinkis värskele kogudusele mõisaproua krahvinna Brevern de la Gardie.
Pühale Immanuelile pühendatud luteri kirik püstitati Nõmme männikusse kõrtsi lähedale – ikka sinna, kuhu kohalik rahvas juba harjunud kokku tulema.
Lihtne ühelööviline kiviehitis puust laega valmis 1867. aastal ja õnnistati sisse enne mihklipäeva.
Ajastule tüüpilises historistlikus stiilis valminud tagasihoidlik hoone pole eriti arhitektuuriajaloolaste huviorbiiti sattunud. Pikihoone jätab mulje saalikirikust, seda vaatamata kahele katuslage toetavale peente sammaste reale.
Kooriruumi eraldab pikihoonest kõrge kitsas võidukaar. Ümarkaarsetele akendele ja ümarkaarsele võidukaarele võivad mõjuda üsnagi vastanduvalt pseudogooti stiilis sisustuselemendid: altarisein, kantsel ja oreliprospekt.
Kiriku madal torn ei paista enam kaugele – viimase poole sajandiga on kirikuaiad metsastunud pea kõikjal – siin aga on sirgunud kõrgeks männiladvad. Kiriku kell, mis viimase sõja aegu maasse peideti, leiti alles 1994. aastal.
Üsna ainulaadne on siin Emmastes asuv altaripilt “Ülestõusmine”, mis pärineb aastast 1900. Tegemist on Tõnis Grenszteini (1863-1916), eesti maalikunsti nn Düsseldorfi koolkonda kuuluva nimeka esindajaga. Viimaselt pärineb veel ka Nõo kiriku altarimaal.
Emmaste kandi esimesed rikkad eestlased sirgusid ettevõtlike merekarude ja laevaomanike seast. 19. sajandi lõpul, kui Emmaste laev Lootus edukalt oma esimese reisi üle Atlandi ookeani lõpetas, tähistasid kohalikud laevaomanikud seda kiituse ja kingitusega kirikule – kroonlühter ripub pühakoja laes.