EELK Jõhvi Mihkli Kirik

EELK Jõhvi Mihkli Kirik / Tutvustus

Kindluskirikuna püstitatud Jõhvi pühakoda loetakse kõige tugevamini kindlustatud kaitsekirikuks kogu Eestis. Tõenäoliselt moodustas see salakäikude kaudu ühtse kompleksi lähedal olnud kindluslinnustega.
Ühtlasi on peaingel Miikaeli kirik Eesti ala suurim ühelööviline kirik.
Põnev on kiriku keldrisse rajatud maaalune muuseum, kuhu pääsemiseks tuleb üle astuda iidse üliku mõõgast ja kolbast.
Kiriku tekkega on seotud legend kahest vennast, kes hakkasid samale kohale ehitama lossi. Tekkinud tülis sai üks vendadest vihahoos surma. Seejärel ehitanud teine vend poolelioleva lossi kirikuks ümber, et saada andestust oma veretöö eest. Lai kübar, kinnas ja mõõk ollagi sellelt ülikult praegugi kirikus hoiul.
Kirik püstitati ilmselt 14. sajandi kindluskirikuna, algselt ilma võlvide ja tornita. Narva-Tallinna sõjatee ääres seisev pühakoda on sajandeid olnud suurel määral kaitseehitis. Sellele viitab lääneseina ülaosas paiknev sakmelise rinnatisega võitlusplatvorm. Siit rõdult oli hea püssi või ambu lasta, selle põrandas asuvatest luukidest aga vaenlasele kuuma vett, tõrva ja kive kaela kukutada.
16. sajandil kohandati kirik tulirelvadele – rajati vallikraav, hoone lääneossa kerkis valve- ja kaitsetorn jne. Koos Edise (hävinud) ja Järve vasallilinnustega moodustas kirik ilmselt ühtse kaitseehitiste rühma. Salakäigustikku, mis neid kindlustusi ühendas pole veel aga avastatud. Kroonikaist on teada, et Vene väed põletasid Liivi sõjas (16.saj. keskel) kirikus hulga rüütlite poolt üksi jäetud talupoegi.
Ühelöövilise kiriku kohta on hoone ootamatult lai, madalad võlvid toetuvad vastu seinu ehitatud jämedatele piilaritele.
Kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1875. aastal.
Interjööris vajab märkimist puust nikerdatud barokk-kantsel Johann V. Rabe töökojast (1728). Sama meistri töökojast pärineb ka võidukaarel asetsev Kolgata skulptuurigrupp.
Endisest juurikakeldri kahest võlvlaega ruumist on üks muudetud kabeliks. On teada, et varemgi on altarialuses keldris toimetatud väiksemaid teenistusi ja tseremooniaid.
Teises ruumis, ajaloomuuseumis, on vitriinides väljas Ida-Virumaalt leitud vanavara – ehteid ja tarberiistu. Paest seinal asuv klaaspannoo jutustab kiriku loomise legendi.
Ajalooekspositsiooni ja kabeli vahelises ühenduskäigus on põrandaplaadi asemel klaaskaanega kast. Sinna on asetatud muistse üliku maiseid säilmed – pruun kolbatükk ja mõõk.