EELK Kihelkonna Mihkli Kirik

EELK Kihelkonna Mihkli Kirik / Tutvustus

Kihelkonna kirik asub Kuressaarest 32 km, Kihelkonnal. Kirik on ehitatud 13 sajandil. Praegune üle 60 meetri kõrgune torn ehitati 19. sajandi lõpus.
Kirikus on renessanss - stiilis kantsel, mis on vanim Saaremaal säilinuist. Kirikust mõnisada meetrit eemal seisev kiriku kellatorn on ehitatud 17. saj. esimesel poolel. See on Baltimaades ainus kirikust eraldi seisev kellatorn. Kiriku orel on ehitatud orelimeister Johann Andreas Steini poolt 1805. aastal. See on ainus teadaolev säilinud kirikuorel tema töökojast ja ühtlasi vanim suures osas säilinud kirikuorel Eestis.
Välisvaade - Kiriku väliskujunduses domineerivad lakoonilised vormid. Veel keskajal on lõunaküljele lisatud eeskoda, mis varjab ära omapärase kujundusega kolmikkaarse külgportaali. 1897 - 1899 lisati kõrge läänetorn, mis on ühtlasi ka majakas. Reljeef tornifassaadil kujutab kiriku kaitsepühaku, peaingel Miikaeli võitlust lohega.
Sisevaade - Kirikus avaldavad muljet eelkõige kõrged kuppeljad raidvõlvid reljeefsete päiskividega. Nende vormide põhjal võib oletada, et Valjalas töötanud meistrid on järgnevalt võlvinud ka Kihelkonna kiriku.
Kellatorn on äärmiselt vana. Juba varakristlusse ulatuv traditsioon on eraldiseisva kellatorni - kampaniili ehitamine. Arhiiviandmete teateil levis see tava Eestis massiliselt 17. - 18. saj. Veel 1940. aastail oli Saaremaal kaks sellist kellatorni. Pärast Kärla torni lammutamist on ainsana jäänud, 1638. a. ehitatud Kihelkonna kellatorn.
Altarisein - Pärast reformatsiooni kujunes meil domineerivaks pidulik altarisein. Vanimaks selliseks Eestis on Kihelkonna altarisein aastast 1591. Selle renessansteose kesktahvlil on anonüümse meistri maalitud "Püha õhtusöömaaeg" - teema, mida näeb järgnevalt altaritel kogu 17. saj. jooksul.
Ajastule omaselt on altari külgtahvlitel ulatuslikud moraliseerivad ladina ja alamsaksa keelsed tekstid.