Eelk Rannamõisa Kirik

Eelk Rannamõisa Kirik / Tutvustus

Juba 1860ndatel aastatel tekkis tolleaegsel Muraste mõisnikul Rannamõisa pühakoja loomise idee. Ehitamist alustati siiski alles 1901. aastal ja kiriku pühitses 17. juulil 1905. aastal Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm. Pseudogooti stiilis Rannamõisa kiriku arhitekt ja altarimaali “Taevaminek” autor on teadmata.
Aastani 1937 allus Rannamõisa kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks saadi konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Esimene Rannamõisa organist ja jutlustaja oli Ohtu kooli õpetaja Karl Dunkel, kes pidas köstriametit 1930. aastani. Seejärel astus ametisse endine Viimsi kooliõpetaja Mathias Volmer. Aastatel 1931-1936 oli köstriameti kohusetäitja R. Lipsthal ja 1936. aastal kooliõpetaja T. Oja. 1936. aasta maikuust sai kirikuõpetajaks Oskar Puhm, kes lahkus Eestist 1944. aastal ja toimetas paguluses pikki aastaid Kanada luterlikku ajakirja Elu.
Rannamõisa kalmistu õnnistati tegevusse 21. juulil 1902. aastal. Kalmistu hauatähised, sepa- ja raidkivitööd on kunsti- ja kultuurivara, mis räägivad meile kohalikust kultuuriloost. Rannamõisa kalmistul on vanu irdriste ja hauatähiseid, mida võiks uuesti kasutusele võtta, kuna need on sellele piirkonnale iseloomulikud ja omased. Aegade jooksul on kalmistule kahju teinud nii loodus kui ka inimesed. Kuna vabu hauaplatse kalmistul enam ei ole, on hetkel kõige suurem probleem kalmistu laiendamine.
Praegu kuulub Ranna kogudusse ligikaudu 150 inimest, pühapäeviti toimuvad jumalateenistused ja tegutseb pühapäevakool, kolmapäeva õhtuti on kirikus piibli- ja palvetunnid. Paaril viimasel aastal on kirikus tehtud ka renoveerimistöid.