Kärstna Mõis

Kärstna Mõis / Tutvustus

Varem Helme mõisa osa olnud Kärstnast tehti omaette valdus 1678. Mõisa härrastemaja ehitamise aega ei ole teada, kuid ehituse stiili järgi võib see olla 18. saj. Keskpaik. Oma praeguse ilme sai Kärstna mõisasüda 20.saj.alguses.
Mõisa härrastemaja eest lääne suunas saab alguse vahtra-allee, mis viib ühe kauneima klassitsistliku kunstiteoseni, mis Eestist leida – Reinhold von Anrepi mälestusmärgini Kärstna Kabelimäel – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi, kohevalakaline pea käppadel (modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch). Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud ja 1807.a. langenud isale lasi selle 1844.a. püstitada Anrepi poeg kindralleitnant Joseph von Anrep.