Kirumpää Linnuse Varemed

Kirumpää Linnuse Varemed / Tutvustus

Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää linnusest on teada 1322.a, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas.
Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja taas üles ehitatud. XV saj. II pooleks kujunes see laagerkastelli tüüpi üldise ringmüüri ja eesõuega tornlinnuseks. Võimas suurtükitorn asus linnuse edelanurgal.
Linnus sai tugevasti kannatada Liivi sõjas 1558.a, mil lahkuvad ordu- ja piiskopiväed selle süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud. Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal 1656.a.
Teadaolevalt peatusid siin Põhjasõja ajal 1701.a septembris Rootsi väed.
Linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk -leeride peatumine siin on andnud nime Leerimäele, mille läänepoolsel osal asus linnus.
1784.a asutati lähedale Võru linn ja kive linnuse varemetest kasutati linna ehitustel. Pärnad on linnuse juurde istutatud aastail 1939-1940.