Peetri Jõe Maastikukaitseala

Peetri Jõe Maastikukaitseala / Tutvustus

Kaitseala peamiseks väärtuseks on geoloogiline mitmekesisus.

* Kalkahjul, Peetri jõe 60 m pikkusel kaldalõigul asuvad ülemdevoni Plavinase lademe lubjakivipaljandid. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel.

* Karisöödi pargis, kaldajärsakus paljanduvad 10 m ulatuses Amata lademe valged ja kollakasvalged liivakivid.

* Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse.

* Kolga liivakivipaljandid asuvad Karisöödi sillast 150 m allavoolu 8 m kõrguse ja 10 m laiuse järsakuna. Paljanduvad Amata lademe valged pankjad liivakivid.

* Jürimäe liivakivipaljandid asuvad Karisöödi sillast 500 m allavoolu, 8m kõrguse ja 30 m laiuse järsakuna. Paljanduvad Amata lademe valged liivakivid.

*Liiva-ja lubjakiviseinad, kaldajärsakud, lamminiidud ja -metsad pakuvad elupaiku paljudele kaitsealustele taimeliikidele. Kaitsealal kasvab 221 liiki soontaimi, nende hulgas 16 liiki orhideelisi, harilik kikkapuu, harilik näsiniin, tähk-rapuntsel, 73 liiki sammaltaimi ja 16 liiki suursamblikke. Karisöödi pargis kasvab u. 300 aasta vanune tamm, mille kõrguseks on 23 meetrit, tüve ümbermõõt 4,4 meetrit.

*Peetri jõgi on elupaigaks 15 kalaliigile, nende hulgas harjus ja jõeforell ning kudemiskohaks lõhele ja meriforellile.

*Karisöödi küla on endise Mõniste karjamõisa keskus. Sügava, looduse poolt omapäraselt kujundatud liivakiviseintega jõeoru ja saare korrastas ning ehitas puhkekohaks Mõniste metskond. Karisöödi park on ümbruskonna armastatuim puhkekoht.