Roosna-Alliku Vald

Roosna-Alliku Vald / Tutvustus

Roosna–Allikul õitsevad roosid ning vulisevad allikad
Allikaid ei pea kaugelt otsima. Aleviku lõunaserval paigas, kus puudetukk peaaegu teeni ulatub, näeb masinaid seismas aastaajast sõltumata iga päev. Ka talvel tuisuste ja pakaseliste ilmadega viib jäljerida maanteetammist alla. Mõni on peatanud sõiduki selleks, et looduse kätetööd nautida. Enamik otsib näppu tühjad veepotsikud – vuliseb ju teest kümmekonna sammu kaugusel maast välja võimas läte – Eipre allikaks.
Eipre allika külmast kristallselgest veest tekkinud veekogu saavutab allavoolu liikudes kiiresti suursuguse loogeliste kallastega allikajärve – Veskijärve – mõõdu, mille põhjas keeb vesi üles arvukatest langu– ja tõusuallikatest. Need veesilmad on Kesk–Eesti tasandikult algava 144 kilomeetri pikkuse Pärnu jõe algus.
Veskijärvest saab oma veed läheduses tegutsev kalamajand: puhas karge vesi on forellide kasvuks parim. Suur veepind on lisaks soodne veelindude talvituspaik.
Patt oleks Roosna–Allikult lahkuda siinset mõisa imetlemata. Mõisa peahoone kuulub 18. sajandi lõpukümnetest pärinevate mõisahoonete esiritta ning on üks silmapaistvamaid varaklassitsistliku perioodi esindajaid Eestis.
Hoone seest leiab kaks kunstmarmorist seintega saali, mida ehivad arvukad valgest stukist modelleeritud trofee– ja rippkimbud, lillepärjad ja girlandid. Kõik see on kaunilt korrastatud ning väljaspool õppetööd leiabki mõis kasutust mitmesugustele esindusürituste ja kontsertide tarvis.
Nii nagu suuri allikarühmi leidub siinses vallas mitmel pool – ka Kiigumõisas ja Esnas – on peale Roosna–Alliku mõisaansambli korrastatud ja vaatamist väärt mitmed teisedki mõisad: Vodja, Koordi, Esna. Es­na paelub lisaks oma ümbrusega: see on Järvamaa mõisaparkide seas üks huvitavamaid, kus kaunilt sulandub loo­du­se ja inim­te­ge­vu­se koos­kõ­la.